FOTO | Pärnu jõgi suunati Sindis vastvalminud kärestikule

 (92)
FOTO | Pärnu jõgi suunati Sindis vastvalminud kärestikule
Sindi paisu kohal vlaminud Pärnu jõe kärestikFoto: Keskkonnaagentuur

Aasta tagasi alustas keskkonnaagentuuri lepingupartner Sindis ehitustöödega, mille eesmärk oli lammutada Pärnu jõel asuv Sindi pais ning rajada selle asemele kärestik. Möödunud nädalal suunati jõgi valminud kärestikule.

„Kärestiku olulisim osa, madalvee voolusäng, on valmis ning jõgi suunati eelmisel reedel kärestikule. Veetase jões on küll madal ning töö alles pooleli, kuid juba praeguseks oleme saavutanud oma põhieesmärgi – kalade vaba ränne kärestikul on tagatud,“ võttis senise töö kokku keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

2015. aastal alustas keskkonnaagentuur projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“ elluviimist. Ehitustööd on kestnud täpselt aasta ning tänaseks on tehniliselt keerukaim osa, madalvee voolusäng valmis ning jõgi suunati voolama üle kärestiku.

Reedel avati seni ajutiste tõkketammidega piiratud jõeosa ning jõgi hakkas voolama vastvalminud kärestikule. Paisjärve asemel on nüüd kiirevooluline ja kärestikuline jõelõik, kus kalad saavad omatahtsi liikuda ning kanuu- ja süstamatkajatele peaks samuti elevust jaguma.

„Ka Sindi väliujula on valminud, aga tegevused ülejäänud kärestiku rajamiseks jätkuvad sama hoogsalt edasi. Sauga poolse kärestikuosa loodame valmis saada aasta lõpuks,“ rääkis keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur. Eesmärk on enne suurveeperioodi lõpetada maksimaalselt palju töid.

Seotud lood:

Pärast kevadise suurvee alanemist alustatakse kärestikust allavoolu kudealade rajamisega, mis loob piirkonnas kaladele veelgi paremad elu- ja kudetingimused. Kevadesse jäävad ka kõik haljastustööd ning ehitusala korrastamine.

Valmiva kärestiku tööpõhimõtte on selline, et madalveeperioodil koondub kogu jõe vooluhulk Sindi-poolsesse madalvee voolusängi ning vooluhulga suurenedes hakkab jõgi kärestikku üle ujutama. „Kärestik paistab praeguse vooluhulga juures tarbetult massiivne, kuid selle ehitamisel arvestatakse, et Pärnu jõe vooluhulgad on väga erinevad ning kärestikult peab läbi mahtuma ka ekstreemne kevadine suurvesi ilma, et ümberkaudsed elamud ja ettevõtted saaksid üle ujutatud ning kaldad kaasa kantud,“ kirjeldas Tammur Sindis avanevat vaatepilti.

Ehitustööde järgselt ning madalvee ajal näeb kärestik välja nagu suur kiviväli, kuid paari aastaga teeb loodus oma töö ning moodustub taimestik. „Kui ette kujutada, milline võiks olla pilt Sindis mõne aasta pärast, vaadake kärestikust allavoolu jäävat jõekallast – pajud ja veetaimed leiavad kiiresti endale sobiliku kasvukoha ka valmival kärestikul,“ kinnitab projektijuht.

Sindi linnas paiknenud pais asus Pärnu jõe suudmest 14 kilomeetri kaugusel, olles vee-elustikule ületamatu ja blokeerides rändel olevatele kaladele 90 protsenti Pärnu jõestikus asuvatest kude- ja elupaikadest. Olukord lahendatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi võimendusel projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“ raames.