FOTO | Nelja riigi välisministrid kogunesid, tähistamaks Eestile olulist päeva

 (30)
Nelja riigi välisministrid tähistamas Tartu rahu sajandat aastapäeva.
Nelja riigi välisministrid tähistamas Tartu rahu sajandat aastapäeva.Foto: R. Pajula., Erakogu

Eesti, Läti, Soome ja Poola välisministrid tähistasid Tartu Rahu 100. aastapäeva, arutades töölõunal ka mitmeid olulisi teemapunkte.

Välisminister Urmas Reinsalu tähistas Tartu rahu aastapäeva ühise töölõunaga, kus osalesid Läti välisminister Edgars Rinkēvičs, Soome välisminister Pekka Haavisto ja Poola välisminister Jacek Czaputowicz.

Reinsalu tänas oma kolleege Eesti jaoks väga olulise tähtsusega päeva tähistamise eest. Ta rõhutas, et Tartu rahuleping, mille sõlmimisest möödus täna 100 aastat, on Eesti Vabariigi sünnitunnistus, sest selle alusel hakati Eestit tunnustama vaba ja iseseisva riigina. Lisaks toonitas ta, et Eesti Vabariik juhindub Tartu rahulepingu ning õigusliku järjepidevuse kehtivusest.

Ministrid osalevad täna ka Vanemuises pidulikul kontsert-aktusel tervituskõnedega. Tartu rahulepingule Eesti ja Venemaa vahel järgnesid Venemaa lepped Poola, Soome, Läti ja Leeduga.

Töölõunal arutasid ministrid regioonile oluliste teemade edendamise võimalusi, sealhulgas koostööd transatlantilistes suhetes, idapartnerluses, Euroopa Liidu laienemises ning Euroopa Liidu pikaajalises eelarves kokkuleppele jõudmiseks. Samuti puudutati Kolme Mere Algatust, ÜRO Julgeolekunõukogu teemasid ning arenguid Iraanis ja Iraagis.

Integreeritum Euroopa ja selle naabruskond

Euroopa Liidu laienemise osas rõhutas Eesti välisminister, et EL peab jõudma Albaania ja Põhja-Makedooniaga liitumisläbirääkimiste alustamise osas konsensusele, eelistatavalt enne märtsis toimuvat EL-i ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumist. „Konsensuse mitteleidmine ei oleks hea signaal Lääne-Balkani riikidele, kes ootavad kinnitust EL-i jätkuva toetuse kohta nende valitud reformide teel,” sõnas ta.

Seotud lood:

Idapartnerluse riikide puhul on EL-i huvides suunata maksimaalselt palju energiat nende abistamisse reformide läbiviimisel. „Väga tähtis on saavutada olulisi ja nähtavaid tulemusi, millel on positiivne efekt idapartnerluse riikide tavaliste inimeste elule,“ märkis Reinsalu.

Atlandiülestes suhetes tuleb jätkata jõupingutusi, et lähendada EL-i ja Ameerika Ühendriikide seisukohti ning laiendada muu hulgas EL-i ja NATO koostööd. „Positiivset mõju transatlantilistele suhetele omab kindlasti ka 16. ja 17. juunil Tallinnas toimuv Kolme Mere Algatuse tippkohtumine,“ sõnas Reinsalu.

Kolme Mere Algatuse osas sooviks Eesti Reinsalu sõnul, et koostöö laieneks veelgi kaugemale põhja. „Seetõttu soovime me kutsuda Soome tippkohtumise külaliseks,“ sõnas ta. Ta julgustas Soomet ühinema ka mullu loodud 3SI investeerimisfondiga, kuhu Eesti kavatseb investeerida 20 miljonit eurot.

ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena on Eesti hinnangul üheks peamiseks mureks jätkuv sõjaline konflikt Donbassis. „Soovime tagada, et Ukraina pingutusi oma territoriaalse terviklikkuse taastamiseks teadvustataks ja toetataks ÜRO poolt,“ sõnas Reinsalu.