FOTO: Naastrehve keelata sooviv Savisaar sõidab ise naastrehvidega
Tallinna linn tõstatas oma ajalehe Pealinn vahendusel uuesti vana teema naastrehvimaksust ja isegi naastrehvide keelamisest, sest need lõhuvad palju teid. Naastrehvide lammutustöö on ammutuntud fakt, kurioosseks teeb selle aga see, et ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar sõidab ise naastrehvidega.
Üleeile kirjutas Delfi, et Savisaarele soetatakse peatselt uus auto, seni sõidab ta aga ajutiselt Mercedes Benz E350CDI 4Maticuga. Autost tehtud piltidel on selgelt näha, et autol on all naastrehvid.
Naastrehvide keelamisega soovitatakse suunata autojuhte kasutama lamellrehve, mis ei lõhu sama palju teid. Lamellid on katsete järgi paremad lumesegustel teedel, näiteks neil hommikutel, kui öösel sadanud lund pole veel ära lükatud. Jäistel teedel on naastrehvidel aga parem pidamine.
Jäiseid teid Tallinnas talvel tihti ei kohta, küll on neid aga palju maanteedel ja eriti just kõrvalisematel teedel. Kuna Savisaar elab teadupärast Lääne-Virumaa metsade keskel, võivadki tema kodukandi teeolusid arvestades naastrehvid mõistlikumad olla.
Ajalehes Pealinn kirjeldas Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa, mida naastrehvid tänavatele teevad.
Rüütelmaa tõi näitena välja Kaarli puiestee, kus möödunud sügisel pandi maha kallis termoplastmärgistus. Arvestuse järgi pidanuks see püsima kolm aastat, kuid juba sel kevadel pole märgistusest midagi järel.
"See on põhiliselt naastrehvide töö," nentis Rüütelmaa. "Väga kallist termoplastmärgistusest on saanud peen tolm, mida me sisse hingame ja mis on kindlasti ka väga mürgine."
Termoplastmärgistus maksab ligikaudu 14 eurot ruutmeeter, mis on umbes neli korda tavalisest värvmärgistusest rohkem. Mullu aprillist oktoobrini paigaldati termoplastmärgistust 24037 m2 ja arvutus näitab, et see läks Tallinnale kokku maksma ligi 334 000 eurot.
Kõige suurem kahju tuleneb aga sellest, et naastrehvid lõhuvad teekatet lamellrehvidest tunduvalt kiiremini. "Naastrehv purustab nii teekatte kiviosa kui ka bituumenit," selgitas Rüütelmaa. "See teeb teekatte ülipeenikeseks tolmuks, mida kõik tänaval kõndijad peavad sisse hingama. Kusjuures see tolm on hästi mürgine ja organismile kahjulik. Teekihi purustamise ja peenestamise käigus tekivad teekihi sisse lohud, kuhu koguneb vesi. Kui auto sõidab vihmase ilmaga sellisesse lohku, tekib rehvi ja tee vahele veekiil ja auto võib muutuda suurema kiiruse juures juhitamatuks. Selline liiklusohtlik olukord võib aga tekkida ka asulakiiruse juures. Naastrehv tekitab tee sisse ka mikropragusid. Kevadel, kui öösel külmetab ja päeval sulatab, satub mikropragudesse vesi, mis öösel külmub ja paisudes lõhub omakorda teed."
