"FOORUMI" BLOGI: Tartu ülikooli rektorikandidaatide vahel läks tuliseks vaidluseks. "On viga, kui rektor ei tea, millised üliõpilased ülikoolis on."

 (92)
Tartu ülikooli rektorikandidaadid
Tartu ülikooli rektorikandidaadidFoto: Kollaaž

Neljapäeval saab Tartu ülikool uue rektori, kes juhib järgmised viis aastat Eesti vanimat ja mainekamat ülikooli. Valimiseelne teravus kandus ka tänasse ETV "Foorumi" debatti.

"Foorumi" stuudios väitlesid rektorikandidaadid Volli Kalm ja Margit Sutrop, oma arvamuse lisasid endine rektor Alar Karis ja tudengite esindaja Martin Noorkõiv.

Tunniajase saate jooksul peatuti mitmel olulisel teemal, mis omakorda tekitasid kandidaatide vahel tulise debati. Näiteks rõhutas Margit Sutrop tulevase rektori sidet reaalse õppetööga ülikoolis. "On viga, kui rektor ei tea, millised üliõpilased ülikoolis on," sõnas ta praeguse rektori suunas. Seda põhjusel, et võrreldes 10 aasta taguse ajaga on täna ülikoolis palju tudengeid, kes vajavad individuaalsemat lähenemist ning neid tuleb veenda, et nad ülikoolis õpinguid jätkaks.

Lisaks olid teemadeks tudengite arvu vähenemine ja õppekavade täitmine, õppejõudude ja tudengite nõudlikkus, õppejõudude motivatsioon ning eri teaduskondade ja erialade suurem koostöö - eesmärgiks anda laiapõhjalisem ja integreeritum haridus. Lisaks arutleti, kuidas ülikooli lõpetanud tudeng tööturul hakkama saab ning missugused on tööturu ootused ülikooli lõpetanud tudengitele.

Kui ülikoolidiplomiga kaasnev võimalik lisatasu on tudengile ainus motivaator, et omandada näiteks magistrikraad, on inimeste mõtteviisis midagi valesti, leidis praegune rektor Volli Kalm. Samas leidis ta, et kõrgetes positsioonides võiks olla rohkem doktorikraadiga inimesi, kuid lisas, et inimese tegelikke teadmisi ja oskusi ei saa peita ei kraadi ette ega kraadi taha.

Seotud lood:

Tudengite esindaja Martin Noorkõiv tõi välja, et märksa enam on tudengid nõus näiteks laenu võtma välismaal õppimiseks, kui Tartu ülikoolis hariduse omandamiseks. See oli tudengite esindaja koputus ülikooli südametunnistusele kvaliteetse hariduse andmise osas. Lisaks tõstatus oluline teema ülikooli kui demokraatia arendaja rollist. "Kuidas saame harida õpilasi ja tudengeid nii, et meie demokraatia ei laguneks? See ei ole küsimus, mida saame laenata mujalt - see on probleem, mille eest kõik seisavad praegu. Ülikool võiks olla osaliselt see väljamõtleja," sõnas Noorkõiv.

Margit Sutrop ütles vastuseks, et demokraatia tähendab eelkõige kriitiliselt mõtlevaid kodanikke. Paraku on täna üha süvenevaks nähtuseks see, et on inimesi, kes ei tahagi enam kriitiliselt mõelda: faktid mängivad üha väiksemat rolli kui irratsionaalsus ja emotsioonid ning toimub teadlaste halvustamine ja ekspertide tõrjumine, märkis Sutrop.

Loe lähemalt blogist!

"FOORUMI" BLOGI: Vastamisi on Margit Sutrop ja Volli Kalm
"Foorum" on tänaseks läbi! Loe saate kokkuvõtet blogist!
Sutrop: ma kindlasti aitan ehitada sildu erinevate valdkondade, erialade vahel ja katsun vähendada vastandust, mis praegu on näiteks tudengite ja õppejõudude vahel. 
Noorkõiv: ülikoolis tehakse ainult kahte sorti otsuseid: mis on oma toolile kõige lähemal ja mis on ülikooli  jaoks kõige olulisem. Igaüks peaks oma toolilt püsti tõusma ja vaatama, mis see tervik on. 
https://twitter.com/laiapea/status/846782985177305089
Kalm: eelmisel aastal me koolitasime täiend- ja ümberõppes 45 tuhat inimest. See kõik toimub ainult nende pakutud teemadel, nende soovide ja vajaduste järgi. Lisaks on meil suurettevõtete partnerlusprogramm: nemad ütlevad, mis on nende probleemid ja leiavad lahendus. Eri ühiskonnakihtidega nende ootustele vastav töö juba käib. 
Sutrop: mida saab teadlane teha? Ta näitab kaalumise kohti, võimalikke analüüsikohti. Teadlane näitab ära võimalikud valikud, mõjud ja kõrvalmõjud. 
Karis: täna olen näinud olukorda, kus täna on ühe analüüsi põhjalik võimalik teha valitsusel 180 kraadi erinev otsus. 
Sutrop: selle asemel, et rääkida, milles oleme ülikoolis head, peaksime küsima, kuidas oleme teile head? 
https://twitter.com/Schlangamasta/status/846779384577101827
https://twitter.com/KatrinaKoppel/status/846779443200823296
Sutrop: demokraatia tähendab, et vajame eelkõige kriitiliselt mõtlevaid kodanikke. Kui täna räägime terminist tõejärgne maailm, siis seal on puudu see, et on inimesi, kes ei tahagi enam kriitiliselt mõelda - kui objektiivsed faktid ei mängi enam rolli, vaid irratsionaalsed faktid ja emotsioonid. Toimub teadlaste halvustamine ja ekspertide tõrjumine. Näiteks Trump ja Brexit. Tundub, et mida rohkem eksperdid Brexiti tulemustest rääkisid, seda vähem soovisid inimesed kuulata. Tõenduspõhisus annab inimestele - kui nad seda soovivad - kindlustunde. Eksperdid saavad uskuda, kui nad võtavad teadust tõsiselt, peavad nad nägema, et see ei ole kallutatud, politiseeritud, irratsionaalne. Ülikool peab oma teadlasi ja õppejõude nägema mitte ainult edastaja rollis, vaid nad peavad hakkama hea seisma selle eest, et teadmised leiaksid rakendamist. Soome ja Taani ülikoolid on täna seadust muutnud, et need teadmised leiaksid rohkem rakendust. 
https://twitter.com/TaaviSimson/status/846778318451978242
Noorkõiv: olen nõus, et tööandjad ootavad ülekantud oskusi. Mis on baas, mida saame anda erialavahetajatele, karjääriteede vahetajatele? Ülikoolile tööandja on kogu ühiskond, maksumaksjad. Ja see laiem ootus kogu ühiskonna poolt on see, mida meie demokraatia vajab? Kuidas saame harida õpilasi ja tudengeid nii, et meie demokraatia ei laguneks? See ei ole küsimusi, mida saame laenata mujalt - see on probleem, mille eest kõik seisavad praegu. Ülikool võiks olla osaliselt see väljamõtleja. 
Sutrop: ei saa alavääristada seda, et palk on madal. Kui seda palka ei olda valmis maksma, siis see peegeldab tööturu suhtumist magistrikraadiga lõpetajasse. 
https://twitter.com/taunoha/status/846777815978659840
Kalm: kui kraadiga kaasa antav lisatasu on motivaator, et omandada üks kraad lisaks ülikoolis, on midagi mõtteviisis valesti. Kõrgetes positsioonides võiks olla rohkem doktorikraadiga inimesi, aga inimese tegelikke teadmisi ja oskusi ei saa peita kraadi ette ega kraadi taha. 
https://twitter.com/triinkd/status/846777086522089475
https://twitter.com/KatrinaKoppel/status/846777247969296385
https://twitter.com/eleripilliroog/status/846777461102858241
Kui praktiline peaks olema ülikoolis õpe? Sutrop: olen nõus Karisega - on tähtis vaadata, mida tööturg ootab ja väärtustab. Magistrikraadi puhul oli aeg, kus sai avalikus sektoris ka lisatasu. Kui palgalisa ära kadus, kadus ka paljudel üliõpilastel huvi seda omandada. See on avaliku sektori teha - kas nad väärtustavad magistrikraadi? Võiks olla ka doktorikraadi nõue osadel avaliku sektori töökohtadel. Ülikooli ise saab olla analüüsija, mis on tööturul vaja. Ülikooli kompetents on siiski teadmispõhiselt otsuseid teha. Selleks tuleb teoreetiline teadmine tudengitele anda vaatega, mis on teadmise rakendus. Ülikoolid võiksid vaadata rohkem, mis on ühiskonna-maailma probleemid, millele teadus saab lahenduse anda. Praktilisus tuleb sellest, kuidas tudeng oma teadmisega probleemi praktiliselt lahendab. 
Karis: paljud loodusteaduse tudengid võtavad vabaaineks ka usuteaduse. 
https://twitter.com/coolglassesboy/status/846776323376922627
Karis: tööandja täna ei väärtusta magistrikraadi. Tartu ülikooli puhul paistis silma see probleem, et magistrikraadi võtmisel eelistatakse enda bakalaureuse lõpetanud tudengeid. 
https://twitter.com/aikidokadi/status/846775408032989184
Noorkõiv: tudengid on valmis tegema väga suuri ohverdusi, võtma isegi laenu, et minna välismaale. Miks nad ei ole valmis seda tegema Eestis, Tartus? Nad on valmis seda tegema, kui nad on seda väärt ja tunnevad, et see on vajalik. 
Kalm: kas te kuulasite mõnda programmilist erinevust? Raske on kandideerida ametis oleva rektori vastu, kui ise oled 1,5 aastat olnud samas meeskonnas. 
Sutrop: geoloog ja filosoof mõtlevad erinevalt: meil on kindlasti erinevused maailma mõistmises. Mina olen püüdnud näha maailma filosoofina - näha erinevaid külgi, mis ühel probleemil on. Olen ka püüdnud vältida lineaarset, ühesuunalist mõtlemist. See puudutab ka juhtimisstiili. Tean, et igal kommunikatsioonil on kaks otsa. Lisaks rääkimisele on väga tähtis kuulamine ja enda mõttes vastuvõtja poolele panemine. 
Kalm: kui keegi valib endale sellised tudengid, et dekaan ei usu, et nad on suutelised ülikooli lõpetama, tuleb üle vaadata kandideerimise tingimused. 
Kalm: kui 3 aastat tagasi üldine tasuta kõrgharidusreform oli, selle eeldus oli, et tudengid pühenduvad õppetööle ja töötavad vähem. Tegelikult töötavad rohkem, statistika näitab. 
Sutrop: on viga, kui rektor ei tea, millised üliõpilased ülikoolis on. Kui rektor peaks mõne kursuse lugema, puutuks ta kokku tudengitega, kes on täna päris suurtes raskustes, mida polnud 10 aastat tagasi. Üliõpilaste arv väheneb, õppekava tuleb täis saada. Tegeleme tudengite veenmisega, et nad ülikooli jääks. 
Kalm: olen kindel, et kõik need, keda ülikool ise valib ülikooli vastuvõtuks on võimelised jõudma kõrghariduseni. Küsimus on see, kas nad leiavad poole peal, et see on vale. Seda annab parandada just esimeses astmes. Teine, mis puudutab 3+2 süsteemi, siis sellel on  üks ja väga suur eelis: see teeb õppe ülikoolis paindlikuks tudengi jaoks: tal on võimalik vahetada eriala. Ei saa küll filosoofiast arstiks, aga sotsiaal- või loodusteaduste sees on võimalik eriala valida. Teaduskool ja ülikooli karjäärinõustajad aitavad gümnaasiumiõpilasi valida erialasid - see annab selgelt oma tulemusi ülikoolis. 
Karis: individuaalne õpe on hea mõte, kuid kes selle kinni maksab? Täna on tudengite arv kahanenud 18 tuhandelt 13 tuhandele. 
https://twitter.com/KatrinaKoppel/status/846772985847578625
Noorkõiv: massihariduse küsimus ei ole päris probleem, probleem on see, kui meil on õppejõudusid, kellel pole motivatsiooni õpetada. 
https://twitter.com/mathisbogens/status/846773148729184256
Sutrop: ülikoolis on väga erineva taseme ja ootustega tudengid - ma ei nimeta seda massihariduseks. Tudengid on ise väga suurte ootustega, meil on ka neid, kes on paberite pärast ja ka neid, kes kõrghariduseni ei küündi. On vaja individualiseeritud lähenemist - tunnetada, mida üliõpilane vajab. See on väga kallis, aga võimalik - tudengite arv väheneb. Bakalaureuseõpe 3 aastat - selle kolme aasta sisse proovitakse toppida 5 aasta mahtu - tudengid tunnevad suurt survet. Siin minu arvates ei aita, et nõudlikkust tõsta. Osadel tudengitel on hoopis nõudlikkus õppejõudude osas. Eesti on liiga väike, et ühtegi tudengit kõrvale lükata, kes on juba Tartu ülikooli uksest sisse astunud. 
https://twitter.com/annvaida/status/846772447500255232
https://twitter.com/triinkd/status/846772701662531585
Karis: nõudlikkust peaks suurendama - tudengid on seda soovinud. Ülikoolis veedavad inimesed suhteliselt vähest aega oma elust - see on lühike osa nende elust. Suurim oskus, mida nad ülikoolis omandada saavad on õpioskus - lähteoskus, et tulevikus hakkama saada. Teadmine, et ükski suur probleem ei ole lahendatav ühe või kahe teaduse kombinatsioonis, vaid paljude. See arusaam on ülikoolis olemas ja selles suunas me liigume. 
https://twitter.com/uusvasakpoolne/status/846771994070781952
Karis: ega õpilane ülikoolis rumalamaks ei jää. Tänane teaduspõhine õpetamine viib selleni, et teadlane on oma kitsa ala spetsialist. Ülikoolis on võimalus naaberkorruselt, kateedrist saada see teadmine kätte. 
https://twitter.com/TaaviSimson/status/846771471401791492
Noorkõiv: minu mure on hariduse kvaliteet. Haridus on pigem läinud kvaliteetsemaks, aga see on liiga spetsiifiline. Mitte ainult tudengid ei saa metsa väärtusest aru, vaid ülikoolis puudub ühtne hoomatav tunne, mis see on. Maailma muutmiseks on vaja maailmast aru saada. 
Sutrop: Eestis on asi suhteliselt hästi: üliõpilased ise tunnetavad seda, et nad tahaksid saada laiapõhjalisemat maailmavaadet, mitte ainult erialaseid teadmisi. Nad tõepoolest tahaks aru saada, mida maailm väljaspool vajab. Tudengite tajumus on õige: nad tahaksid aru saada ka, miks nad neid teadmisi omandavad ülikoolis, mis on väljakutsed väljaspool ülikooli, mida neilt oodatakse? 
Kalm: see on kurb, kui tudengid pärast hea õppimise tava vastuvõtmist lahkuvad ülikoolist rumalatena. Usun, et see on pigem erand kui reegel. Ülikooli esimene prioriteet on lõpetajad, kes muudavad maailma. Teisalt on see seltskond, kes maksab hariduse kinni. Kui meil on tudengeid, kes veedavad ülikoolis kuni 8 aastat ja lahkuvad harimatult, siis kas see on see, mida ühiskond soovib kinni maksta? 
Martin Noorkõiv, tudengite esindaja: tudengitel on terve nimekiri ootusi uuele rektorile. Tudengid tahavad hästi õppida: minna maailma. Mul on kaks muret: täna on võimalik, et kõrgharidusega inimene on rumal. Me ei saa talt oodata laia silmaringi, arusaama ühiskonnast, suuremat kodanikuvastutust, hoolivust ühiskonnas toimuvast - see on puudu. Ülikoolis täna käivad teadlased väljapool rääkima, mida nad teaduslikult teevad. Ülikool võiks sisemiselt inimesed kokku võtta ja arutleda konkreetsetel teemadel: anda riigile nõu olulistes küsimustes. 
Alar Karis, endine TÜ rektor: kõik rektorikandidaadid soovivad ülikoolile head, aga karid on seal, kuidas ja kellega häid mõtteid ellu viia. Kui seal laveerida, võid pikalt ametisse jääda. 
Autoritaarsus ja liigne mugavus? Volli Kalm: tegelikult ei võta ma omaks kumbagi pattu - need on omadega vastuolus. Viimaste aastate jooksul on tehtud otsused on strateegilised ja kujundavad ülikoolielu veel mitu aastat. 
Mida Kalm valesti on teinud? Margit Sutrop: ülikooli struktuurireform on läbi viidud, aga inimesed ei ole aru saanud, kuidas seda kasutada koostööks ja oma eesmärkide saavutamiseks. Juhtimisstiil võiks muutuda ja ülikooli võiks olla nähtavam. 
"Foorum" algas! 
https://twitter.com/err_ee/status/846764618332749828
https://forte.delfi.ee/news/teadus/loe-kuidas-tartu-ulikooli-rektorikandidaadid-teadustood-arendaksid?id=77610790&com=1&no=0&s=1
9. märtsil olid Sutrop ja Kalm vastamisi: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-ja-video-tartu-ulikooli-rektorikandidaadid-pidasid-avalikku-vaitlust?id=77493808
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tartu-ulikooli-rektoriks-kandideerivad-volli-kalm-ja-margit-sutrop?id=77294574
https://twitter.com/err_ee/status/846671958540500992