"FOORUMI" BLOGI: Sven Mikser: raha ei ole Suurbritannia kibestumise allikas

 (57)
Urmas Paet, Martin Helme, Sven Mikser, Marko Mihkelson, Marko Šorin ja Monika Haukanõmm
Urmas Paet, Martin Helme, Sven Mikser, Marko Mihkelson, Marko Šorin ja Monika HaukanõmmFoto: Fotokollaaž

Välisminister Sven Mikser ütles ETV saates "Foorum", et Suurbritannia esimene probleem Brexiti osas ei ole võimalik rahaline nõue Euroopa Liidu poolt.

Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust sai eelmisel nädalal sisse reaalse käigu ja nüüd seisavad ees pingelised läbirääkimised.

Teisipäevane ETV saade "Foorum" küsis, milline on Brexiti mõju Euroopa ühtsusele, majandusele ja julgeolekule ning kuidas see kõik puudutab Eestit.

Saates väitlesid välisminister Sven Mikser (SDE), riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL), Euroopa parlamendi liige Urmas Paet (RE), EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme, väliskomisjoni liige Marko Šorin (KE) ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Monika Haukanõmm (VE).

Monika Haukanõmm märkis võimalikust Suurbritanniale EL-ist lahkumise tõttu esitatavast arvest, mis tuleneb varem võetud kohustustest, rääkides, et loomulikult on Suurbritannia huvi õigustada valikut EL-ist lahkuda, mistõttu jäetakse 60 miljardi euro suurusest summast rääkides mulje, justkui tegu oleks karistusega.

Sven Mikser ütles, et ta on vestelnud Suurbritannia välisministri Boris Johnsoniga, kes on öelnud, et see raha ei ole kibestumise allikas. "See ei ole esimene probleem."

Loe saate teravamaid mõtteid blogist!

"Foorumi" blogi: Milline on Brexiti mõju Euroopale ja Eestile?
"Foorum" on lõppenud.
https://twitter.com/LaksMajor/status/849319570095697920
Paet: Rõõmus mõte on see, et oleme kõik Euroopas ja terve mõistus võidab. Ma ei ole enda jaoks maha matnud mõtet, et see ei ole pöördumatu protsess.
Mikser: Inimeste vaba liikumine on kindlasti lihtsasti lahendatav, aga tolliküsimused Iirimaa ja Põhja-Iirimaal vahel on keerulisem. Kindlasti ei soovi keegi EL-is õhutada Šotimaa lahkumist Ühendkuningriigist.
Šorin: May sõnad olid suunatud sisemisele publikule. Šotimaa ja Gibraltar soovivad ühisturgu.
Haukanõmm: Lisaks sellele, et May viib EL-ist riigi välja, on oluline see, kuidas oma riiki ühtsena hoida. Iiri- ja Põhja-Iirimaa piirküsimus muutub aktuaalseks.
Mihkelson: Eelmisel nädala Londonis kohtumistel oli tunda, et ollakse mures Šotimaa pärast. Valitsuse poolelt selgelt hoiak on selline, et referendum oli 2014. Selle pinnalt May oma otsuse teeb.
Paet: Ei vasta tõele, hoopis rohkem soovitakse Suurbritanniast lahkulöömist.
Helme: Ega üheski teises küsimuses kui kambakas brittidele Euroopa Liidus ühtsust ei ole. Mikser: Ega harrast üksmeelt pole ka rahvusriikide sees. Helme: Šotimaa on Suurbritannia sisepoliitikas on suurimaid peavalusid. Selgelt on näha kahte asja: esiteks Šotimaa kaarti püütakse mängida teiste riikide poolt Suurbritannia vastu ja teiseks on see bluff. Nüüd toetatakse iseseisvusemist veel vähem.
https://twitter.com/kkrahv/status/849318204635840514
https://twitter.com/LaksMajor/status/849316459700420608
https://twitter.com/Robin_Aleks/status/849317366576054272
https://twitter.com/SLaiapea/status/849317508133904384
Haukanõmm: Loomulikult tuleb nõustuda sellega, et May kirja osa julgeoleku teemal oli ebaõnnestunud. Ega ilmaasjata May ja Johnson ei asunud rahustama. Katsetatakse piire, kuid ega Suurbritannial palju väljapressimise kohti ei olegi. Ma olen kindel, et Suurbritannia jätkab julgeolekusse panustamist, kuid katsetamine jätkub. Mikser: Nõustun, et katsetamine jätkub.
Mihkelson: Hirmujutud, et toimub unifitseerimine, ei vasta tõele. Pigem on küsimus, et kuidas me saaksime toimiva koostöömudel Suurbritanniaga.
Helme: Tegelikult on ka Eesti olnud selle vastu, oleme rääkinud, et see on paralleelstruktuuride loomine. Suurbritannia lahkumise tagajärg on see, et soovitakse keskust rohkem kokku tõmbama ja paljud Ida-Euroopa riigid hakkavad sellele vastu. Mikser: Theresa May ütles ka seda, et brittide soov pole tagasi- või endassetõmbumine. Tuleb arvesse võtta, et Suurbritannia on olnud erakordselt eesrindlik riik, kes on panustanud julgeolekusse.
Paet: Lõpuni ei saa julgeolekut ja Brexitit lahus hoida. See ei ole klassikaline julgeolekuteema. Üks nüanss on sisejulgeolek, mis sõltub infovahetusest. Igal juhul mul ei ole kahtlust, et Suurbritannia NATO kontekstis jääb heaks partneriks.
Mihkelson: Kõik ametlikud Suurbritannia valitsusesindajad rõhutavad seda, et nende jaoks on erakordselt oluline panustada julgeolekusse. Loomulikult ei saa välistada, et keegi võib Londonis mõelda, et Suurbritannia panust NATOs peaks arvestama Brexiti läbirääkimistel.
https://twitter.com/LaksMajor/status/849315482536730625
https://twitter.com/kkrahv/status/849315203552604160
Mikser: Mina ei arva, et kaubandusleping oleks nullsumma mäng. See on mõlema poole huvides.
https://twitter.com/penu_edmond/status/849314220822974464
https://twitter.com/Schlangamasta/status/849314411152125954
https://twitter.com/aikidokadi/status/849314437077110786
Šorin: Migratsioon ja kodanike vaba liikumine - Suurbritannia kodanikud on hakanud otsima võimalust topeltkodakondsuse saamiseks. Suurbritannia on meil alles 10 kaubanduspartner, nii et mõju ei pruugi olla kuigi suur, kuid teenuste ekspordis on Suurbritannia neljas ning siin tuleb vaeva näha.
Paet: Kui me Eesti peale mõtleme, siis me ei lahku koos Suurbritanniaga, siis meie huvi, et allesjäänud 27 riigi positsioon oleks maksimaalselt tugev. EL ei ole ajanud minema Suurbritanniat. 52 protsenti Suurbritannia inimestest ütles, et hakkame minema. On oht, et Brexit varjutab kõik ülejäänu, mis meie eesistumise ajal kavas on.
https://twitter.com/LaksMajor/status/849312989920595968
Mihkelson: Eesti kaubavahetus Suubrbritanniaga on heal tasemel. Need kartused või ettekujutused, kuidas need läbirääkimised võiksid minna, siis optimism on kõrge, aga oluline on ka see, et meie, otseselt mitte laua taga olles, peame hoidma seda liini, mis on meie huvides.
Helme: Kõik saavad aru, et nende inimestega, kes on juba praegu teises riigis, ei juhtu midagi. See raha, mida Suurbritannialt nõutakse, ei ole väike summa. Suurbritannia impordib EL-ist rohkem kui ekspordib. Kogu see sektor on huvitatud heast lepingust.
Haukanõmm: Loomulikult on Ühendkuningriigi huvi õigustada tehtud valikut, kui mainitakse seda 60 miljardit eurot. Mikser: Olen vestelnud Boris Johnsoniga, kes on öelnud, et see raha ei ole kibestumise allikas. See ei ole esimene probleem. Oluline on, kuidas lahendatakse töörände küsimus pärast Brexitit. Osades riikides on palju ka Suurbritannia kodanikke. 27 liikmesriigi huvid võivad olla erinevad. Kindlasti on oluline säilitada ka pärast Brexitit EL-i ühtsus, et Suurbritannia kohtleks kõiki liikmesriike võrdselt.
https://twitter.com/kkrahv/status/849311865033424897
https://twitter.com/SLaiapea/status/849311923413934080
Mihkelson: Televaatajale on põhiline küsimus see, et meil elab Suurbritannias umbes 10-15 000 Eesti inimest ja neil on küsimus, mis neist saab. David Davise vastus oli see, läbirääkimised on ees. Vihje oli see, et teatud piiranguid võib Suurbritannia odavama tööjõu saabumisele.
Šorin: Kui kõlas väide, et britid on väitnud, et nende jaoks pole kaubandussuhted niivõrd olulised, siis läbirääkimistele minnakse peidetud kaartidega. Ühisturul osalemise võimalus on see, millega on britte läbiääkimistel võimalikult kaua kinni hoida ja kaubelda tasusid. Kui britid ei maksa, siis nad on lubanud, et panustavad kaitsekulutustesse veelgi enam. Mikser: See ei ole lahkumishind, see on võetud kohustuste täitmine.
https://twitter.com/Schlangamasta/status/849310603059638272
https://twitter.com/LaksMajor/status/849310929531658240
Mikser: Inimeste vaba liikumine saab väga paljude EL-i riikide jaoks olema väga oluline.
Haukanõmm: Brexiti tulemusena soovib Ühendkuningriik selgeid suhteid EL-iga. Kui mind Brexiti peale, siis tehti teadlikult valekampaaniat. Räägiti, et tahetakse loobutakse suurest sisserändest ja pagulastest. UK on kogu aeg olnud poole jalaga EL-ist väljas. Pagulaste vastuvõtmises ei osaletud samas raamistikus. Tööjõudu on Suurbritannial vaja. Helme: Valekampaaniat tehti valitsuse poolt.
Paet: Lisaks majandusele ja rahandusele on palju muid asju, mis on Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel korraldatud.
https://twitter.com/LaksMajor/status/849309945711427584
Paet: Kõige kehvema stsenaariumi kohaselt 30. märtsil 2019 on Suurbritannia ja EL-i suhted sama kehvad kui mõne riigiga, kellega puudub suhtlus. Mikser: Artikkel 50 alusel toimub Brexit. Järgmise aasta hilissügisel peaks läbiräägitud produkt antama parlamentidele ja vabakaubanduslepe räägitakse teise artikli alusel läbi. See on tehniliselt palju keerukam.
https://twitter.com/hldrmeerits/status/849309553762107394
Mihkelson: Nendel kohtumistel, mis on minul olnud, kaasa arvatud David Davisega, siis nende jaoks ei ole rahaküsimus kõige olulisem. Nende jaoks on oluline läbirääkimiste tegelik sisu formaadi mõttes. Kas räägitakse samaaegselt läbi ka tulevaste suhete seisu osas? Kuigi nad on optimistlikud, et kahe aastaga jõutakse kõigis küsimustes kokkuleppele, siis see pilt on palju keerulisem kui rahanumbrid.
https://twitter.com/SLaiapea/status/849308603731374080
https://twitter.com/Schlangamasta/status/849309044833648640
Paet: Ma arvan, et summad ei ole peamine teema. Gibraltari küsimus on juba praeguseks emotsioonid üles ajanud. Teatud asjad läksid viltu juba kampaania ajal. Räägiti Brexiti pooldajate poolt asju, mis ei osutunud tõeks. Näiteks see sama, et on võimalik jätkata ühisturul, aga kõik ebameeldivad asjad, nagu inimeste vaba liikumine, jäetakse välja.
Mikser: Ei ole võimalik lahkuda niimoodi, et endale võetud kohustused haihtuvad õhku.
https://twitter.com/Schlangamasta/status/849308012430970881
Mikser: Tegemist on mitmeaastase finantsraamistikuga, kus kõik netopanustajad on võtnud endale kohustusi. Kas see saab olema spekuleeritud 60 miljardit või midagi muud, see selgub. Kindlasti ei ole tegemist kellegi karistamisega, vaid tegemist on ühe läbirääkimise punktiga.
Helme: See, et Cameron korraldas küsitluse, polnud mingi poliitiline apsakas. Ta reageeris inimeste soovile. Euroopa Liidu rahaline nõue näitab, kui inetuks on see lahkumine läinud. Suurbritannia on Euroopa Liitu maksnud 500 miljardit eurot. Juurdemaksmise nõue on väljapressimine.
https://twitter.com/LaksMajor/status/849306787555807241
https://twitter.com/aikidokadi/status/849306780555456513
Monika Haukanõmm: See, mis toimus pärast Brexiti hääletust, avas paljude silmi. Tooride juht Cameron tahtis võita valimisi ja ta avas laeka, milles on mõistatus, mille vastuseid ei te keegi. Brexit on mõjunud kainestavalt. Kas Hollandi valimised, kus Geert Wilders kaotas, näitas, et inimesed on oma suhtumist muutnud?
Marko Šorin: Ma usun, et suurem osa meist tunneb suurt kurbust, et Suurbitannia on lahkumas. Teistel riikidel ei tohi tekkida arvamust, et EL-ist lahkumine võimaldab probleemidest vabaneda.
Marko Mihkelson: Kui on ühendajaks idee, mis on 27 liikmesriigile oluline, siis ma ei näe ohtu, et Euroopa Liit laguneks. Need arengud, mis on Suurbritannias ja USAs, on näidanud, et kokkuhoidmine on oluline. Kindlasti on midagi, mis on EL-i ülesehituses sellist, mida tuleb reformida.
Urmas Paet: Üks oluline asi on suhe Euroopa ühisturuga ja teine oma riigi ühtsuse säilitamine
Sven Mikser: läbirääkimiste suuremateks teemadeks inimeste õigused, kes seal elavad ja kes asuvad sinna elama ning sealt Euroopa Liitu elama. Lisaks on oluline makstavad summad, pooleliolevad kohtuvaidlused ja piirküsimused. Läbi tuleb vaielda ja kokku leppida ka Brexiti-järgne suhe EL-i ja Suubritannia vahel.
Martin Helme: See on pretsenditu, et Suurbritannia saab lahkuda. Kogu eliit töötab selle vastu, et Suurbritannia ei saaks lahkuda. Mina olen alati olnud Brexiti pooldaja ja loodan, et neil läheb hästi.
Brexiti-teemaline "Foorum" alustab! Saates väitlevad Sven Mikser (SDE), Marko Mihkelson (IRL), Urmas Paet (RE), Martin Helme (EKRE), Marko Šorin (KE) ja Monika Haukanõmm (VE).
https://twitter.com/err_ee/status/849304977679974400