"FOORUMI" BLOGI | Raimond Kaljulaid Eesti ja Venemaa vahelistest suhetest: minul Eesti kodanikuna on mure, et meil puudub selle riigiga suhtlus!

 (156)
"FOORUMI" BLOGI | Raimond Kaljulaid Eesti ja Venemaa vahelistest suhetest: minul Eesti kodanikuna on mure, et meil puudub selle riigiga suhtlus!
KollaažEkspress Meedia

Mis puudutab Vladimir Putini võitu presidendivalimistel, siis kõik debatis osalenud arvasid, et senine doktriin ei muutu ning riigis on aukohal siiski julgeolek. Riigikogu liige Helir-Valdor Seederi (IRL) sõnul ei otsigi Venemaa endale välispoliitilisi liitlaseid. "Venemaa võtab endale suure ja hirmsa riigi positsiooni," sõnas Seeder.

Mis puudutab aga Eesti suhtlust Venemaaga, siis Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid rõhutas mitmeid kordi, et oluline on naaberriigiga kontaktis olla. "Tuleb tekitada dialoog, tuleb rääkida. Viimati kohtusid meie välisministrid Marina Kaljuranna ametiajal 2015. aastal," tõdes Kaljulaid. Mille peale sekkus saatejuht Andres Kuusk ja rõhutas, et vähesed kohtumised ei ole ometigi meie süü. "Mul on kodanikuna mure, et meil puudub selle riigiga suhtlus," ütles Kaljulaid.

Piirilepingu küsimustes oli Seeder väga skeptiline. "Julgen väita, et seda ei tule järgmise kümne aasta jooksul. See on üks suurimaid Eesti välispoliitika, diplomaatia häbisid," sõnas ta.

Skripali juhtumi koha pealt rõhutas endine välisminister Marina Kaljurand, et oluline on lääneriikide ühtsus selles küsimuses. "Kas me aga ühtsuse säilitame? Ma ei usu. Saksamaa minister on juba öelnud, et see on Suurbritannia ja Venemaa vaheline asi, ärgem tehkem selles Euroopa Liidu asja," möönis Kaljurand.

Urmas Paet tõmbas paralleele ka Venemaa ja Eesti vaheliste probleemsete sündmustega: näiteks pronksiöö ja Eston Kohveri intsident. "Kas meie oleksime tahtnud, et meie liitlased ütleksid, et kuulge, ehk siiski on Venemaal õigus? Ei, ei oleks tahtnud," ütles Paet.

28 000 Eestis elavast Venemaa kodanikust andis oma hääle Putinile lausa 94 protsenti valijaist. Kuidas aga kõik see mõjutab Venemaa ja lääneriikide vahelist suhtlust ning meid, eestlaseid?

Vastuseid küsimustele püüdsid tänases "Foorumi" saates leida Mart Helme, Urmas Paet, Helir-Valdor Seeder, Raimond Kaljulaid, Marina Kaljurand ja Anvar Samost.

Loe vahetuid muljeid Delfi otseblogist

"FOORUMI" BLOGI: Vladimir Putini valimisvõit. Kuidas mõjutab see Eestit?
https://twitter.com/graafik/status/976172845066784768
Saade on lõppenud!
Urmas Paet: jah, ega me ei peaks seda 94% üle dramatiseerima. Nagu saate alguses sai ka räägitud, siis polnudki Putinil ju konkurente. Mis aga puudutab lääne ja Venemaa suhteid, siis arvan, et varsti tekib üks küsimus juurde: see on Arktika. 
Anvar Samost: ma arvan, et ei peaks suurt tähelepanu pöörama sellele, et just 94% Eestis elavatest Vene kodanikest, läksid valima ja valisid Putini.
Andres Kuusk: Mart Helme, üks või kaks võtmeasja, mida jälgida lääne ja Venemaa suhetes. Mart Helme: eks need ole ikka julgeolekuküsimused, et seda piiri ei nihutatakse ühele või teisele poole.
https://twitter.com/IvoSchenkenberg/status/976169804125147136
Urmas Paet: ma arvan, et 2007. aastal, kui oli pronksiöö, siis oli oluline ühendust saada Vene kolleegiga, et asi päris üle käte ei läheks.
https://twitter.com/LaksMajor/status/976169291119845377
Helir-Valdor Seeder: mina olen ilmselt ainus põllumajandusminister, kes on kohtunud oma Venemaa kolleegiga, lausa mitmel korral. Suhted ja kontaktid on olulised ja toona saavutasime ka ajutist edu, ent seegi oli pinnavirvendus. Mis aga puudutab piirilepingut, siis ma vedasin 2005. aastal sõbraga kihla, et seda ei tule vähemalt kümne aasta jooksul. Võin ka praegu öelda, et veaksin kihla ka järgmise kümne aasta peale. See on üks suurimaid Eesti välispoliitika diplomaatia häbisid!
https://twitter.com/LaksMajor/status/976168123073167362
https://twitter.com/pold_k/status/976167756931436545
Marina Kaljurand: endise välisministri ja diplomaadina ma olen muidugi selle poolt, et tuleb suhelda. Kui ma viimati kohtusin Venemaa välisministri Sergei Lavroviga, siis meil oli kaks kokkulepet: asjades, milles me kokkuleppeid ei saavutanud ja teine oli piirileping. Lavrov läks koju ja ütles, et hakkame ratifitseerima. Mõne aja pärast aga lagunes kõik, sest tegelikult tulevad käsud kõrgemalt. Välisministril ei saa olla oma välispoliitikat, siiski on ainult riigi välispoliitika. 
Mart Helme: esiteks, Moskvas ei vaadata meie peale kui omaette seisva nähtuse peale. Me oleme üks osa Euroopa Liidust ja NATOst. See ei vasta tõele, et meil puuduvad Venemaaga igasugused kontaktid. Meil on olemas jooksvalt töötavad kanalid, näiteks diplomaadid. Nad teevad igapäevaselt tööd, mis ei ole muideks kerge. Aga ma ei tea ühtegi korda, mil Venemaa oleks üritanud seda kanalit sunniviisiliselt sulgeda. 
Helir-Valdor Seeder: meil idaeurooplastena on oluline roll Euroopa Liidu liikmesriike teadvustada sellest olukorrast, sest meie Venemaa naaberriigina tajume seda paremini. Mis aga puutub suhteid Venemaaga, siis toon näite toiduainetööstusest. Meie ettevõtjate jaoks on Venemaa turg ilmatuma suur, nad võtavad laenu, et sinna eksportida ja järsku tuleb mingi poliitilise otsusena, et turg suletakse! See on strateegiline käekiri, mis on aegade välja kujunenud! 
Raimond Kaljulaid: viimati kohtusid meie välisministrid 2015. aastal. Meil puudub dialoog Venemaaga. Andres Kuusk: Raimond, te ju teate, et see ei ole meie süü. Kaljulaid: minul kodanikuna on mure, et meil puudub suhtlus selle riigiga! 
https://twitter.com/AntiHaugas/status/976165842475016194
Urmas Paet: kujutage ette, kui meie liitlased Euroopa Liidust oleks näiteks pronksiöö või Eston Kohveri juhtumite puhul rääkinud, et kuulge, ehk oli hoopis ikkagi Venemaal õigus. Meie oma liitlased! Meile poleks see ju meeldinud. 
Marina Kaljurand: ma arvan, et oluline on lääne ühtsus. See on midagi, mida Venemaa oodata ei oska. Pärast kõiki neid sündmuseid on siiski lääneriigid veel ühtsed. Mina näen selles lahendust - hoidkem kokku igas poliitikas.
https://twitter.com/AndrussalA/status/976165229548724228
Urmas Paet: ma arvan, et üks seltskond, kes Venemaal saab jõudu juurde, on armee ja selle juhtkond. Putin panustab neile kindlasti rohkem. Ja see räägib selgelt, et nende jaoks on rahvusvahelistes suhetes oluline julgeoleku positsioon.
https://twitter.com/TaaviSimson/status/976164965991239680
Urmas Paet: Euroopa kontekstis on oluline see, et ei oldaks naiivne ega hooletu, selleks enam ruumi ei ole. 
https://twitter.com/LaksMajor/status/976164613468368902
Marina Kaljurand: kas Euroopa Liit jätkab ühtsena? Ma arvan, et ei. Sest Saksamaa minister on juba öelnud, et see on Suurbritannia ja Venemaa vaheline asi, ärgem tehkem sellest Euroopa Liidu asja. 
Anvar Samost: Putin näib venelastele praegu suure riigi ülesehitajana. 
Raimond Kaljulaid: ka selle asjaga, Skripali juhtumiga, võib minna nii, et me ei saa lõpuni teada, mis siis juhtus. Mis aga puutub Seederi ja Yana Toomi debatti, siis ütlen nii, et Yana vastust lugedes on seal palju fakte, viiteid, argumente. Seederil on aga ainult emotsionaalsed süüdistused. Paljud, kes Toomiga vaidlevad, lähevad lati alt läbi.
https://twitter.com/kkrahv/status/976163478221312001
Helir-Valdor Seeder: Putin püüab siiski areenil ennast kehtestada sõjalise jõuna mitte majandusliku partnerina. Neil on teistsugune doktriin.Tuletame meelde, et Putin ütles mõned nädalad tagasi, kui ta ütles, et nad ei plaani kunagi Krimmi tagasi anda. Sest nende doktriini järgi ei anta kunagi ühtegi võidetud ruutmeetrit tagasi.
https://twitter.com/LaksMajor/status/976162129094070272
Mart Helme: see mürgitusjuhtum sobib väga hästi sellesse puslesse. Venemaa saadab välja väga selge sõnumi: meil ei ole vaja teile meeldida; me ei tahagi teile meeldida! Me tahame, et te meid kardaksite. Võime mätasse lüüa ühe väikse naaberriigi või alla lasta mõne lennuki. Ükski teine riik nii ju ei talita.
Anvar Samost: on kaks tasandit: üks on, et milline oli see mürk ja kas see pärines Venemaalt. Teine tasand on, et kas me teame, kes andis korralduse Skripali mürgitada? Kas käsuahel jõuab Vladimir Putinini välja? Meie siin stuudios oleme teadmatuses, aga suure tõenäosusega võib siiski arvata, et küllap see ahel Putinini välja viib. 
https://twitter.com/jedi_jeesus/status/976161693771403264
Raimond Kaljulaid: ma arvan, et britid uurivad Skripali juhtumit väga põhjalikult. Kas aga need juhtumid muudavad suurte riikide vahelist fundamentaalset mängu? Julgen kahelda.
https://twitter.com/LaksMajor/status/976160929485393920
Urmas Paet: küsimus ongi, et kui teravaks nüüd asi Venemaa ja NATO ning ELi poolt aetakse. Meie lähtekoht saab olla see, et Suurbritannia on meiega nii NATOs kui ka ELis ja meil ei ole põhjust arvata, et Suurbritannia kõrged ametnikud valetavad. Samalaadne juhtum oli Krimmi puhul, kui enesel süüd ei nähtud. Nüüd on jälle nii, näidatakse näpuga sinna ja tänna. Oluline on, kuidas lääneriigid käituvad. 
Mart Helme: Venemaal on kogu aeg võidelnud kaks ringi: need, kes tahaksid lääneriikidega suhteid parandada ja teisalt sõjavägi, julgeolekutööstus, kes on huvitatud sellest, et pinge läänega püsiks. On vaja mõjutada presidenti, et ta otsustaks ühe või teise leeri kasuks. Selleks, et presidenti mõjutada, on vaja teha selline provokatsiooni (Skripali mürgitamine - toim). Ma siiski ei ole kindel, et Putin andis selle käsu, et nüüd tuleks nii talitada.
Marina Kaljurand tõdes, et tema sooviks teada, mida räägiti Skripali juhtumi kohta esmaspäevasel välisministrite kohtumisel, kus Briti välisminister tutvustas uurimise üksikasju.
Raimond Kaljulaid: pikemas perspektiivis võib öelda, et Venemaa kodanikud vaatavad ju meie poole, et nemad tahaksid ka eurooplaste kombel elada, aga küsimus seisnebki selles, et kuidas nad saaksid seda, aga nii, et see fundamentaalselt süsteemi ei muudaks.
Helir-Valdor Seeder: Venemaa ei otsi endale välispoliitilisi liitlaseid, vaid siiski võtab endale suure ja hirmsa riigi positsiooni.
https://twitter.com/kkrahv/status/976158036736831489
https://twitter.com/TaaviSimson/status/976159581662531586
Mart Helme: Venemaa majandus on tegelikult kasvanud aastas umbes poolteist protsenti, see pole küll palju, aga see siiski ei ole ka kahanemine. Mis puutub nüüd sellesse, et Putin vähendab järgmisel kahel aastal kulutusi relvastusele, siis see on omaette uudis. 
Urmas Paet: ma arvan, et jutt sellest, et Venemaa majandusel läheb nii halvasti, et see sunnib Putinit oma poliitikat muutma, see jutt ei päde. Venemaa näitajad ei ole tegelikult nii hullud, kokkukukkumist lähiajal ei tule. 
Andres Kuusk sõnas, et Sauli Niinistö on öelnud, et Putin ei saa enam oma mängureeglite järgi tegutseda. Marina Kaljurand: ma arvan, et Putin peab midagi ette võtma, sest Venemaal on kehvad suhted lääneriikidega ja see mõjutab majandust. 
Anvar Samost: Putin ei esitlenud vist ühtegi valimisprogrammi, rääkimata osalemisest valimisdebattidel. Asi algas ühe kurja kõnega ja lõppes kodurahvale esinemisega. See oligi kogu programm.
Urmas Paet: olin üllatunud, et ühestki oblastist ei tulnud Putinile 103-protsendilist tulemust - nii et nad on õppinud ja ajavad nüüd asju professionaalsemalt. Küsimus on, et kas Putin jätkab nii kaua, kuniks taevased jõud annavad või siis otsitakse järeltulija. 
Mart Helme: Putin koondas enda ümber inimesed, kes talle tegelikult konkurentsi ei pakkunudki. Justkui sai tantsitud demokraatlikule riigile omane tants, aga tegelikult oli laval pelgalt üks solist - Putin.
Marina Kaljurand: see, et Putin võitis, ei olnud minu jaoks üllatus. Küll aga on huvitav see, mis nüüd edasi saab. 
https://twitter.com/MarinaKaljurand/status/976146569975169025
94% Eestis elavatest Vene kodanikest andsid oma hääle just Putinile. Mida arvavad Põhja-Tallinna elanikud Venemaa presidendist?https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-pohja-tallinna-rahvas-kiidab-putinit-ta-tostis-venemaa-jalule-riigis-valitseb-kord-ja-distsipliin?id=81480597
Eksperdid ennustavad, millised võivad olla Putini uue ametiaja halvimad tagajärjed.https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/eksperdid-pakkusid-soome-ajalehele-putini-valimisvoidu-musti-stsenaariume?id=81470521
Möödunud pühapäeval toimusid Venemaal presidendivalimised. Vahetuid muljeid, valimiste käiku ja tulemusi saad lugeda Delfi blogist. https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/blogi-ja-fotod-vene-riigipea-vladimir-putin-vottis-valimistel-suurema-haaltesaagi-kui-eales-varem-toetus-ulatus-76-67-protsendini?id=81463567