Keerukatele pensioniteemalistele küsimustele otsisid vastuseid sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL), Keskerakonna peasekretär Jaak Aab, riigikogu aseesimees Taavi Rõivas (Reformierakond) ja Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige Monika Haukanõmm.

Arvamuslauas kommenteerisid debatti Liisi Uder ja Lauri Leppik.

Saate põhirõhk langes valitsuse otsusele, et esimese samba pensioni suurus hakkab edaspidi sõltuma töötatud ajast ning teine sammas jääks sõltuvaks sotsiaalmaksu laekumistest.

Taavi Rõivase hinnangul on pensioniea tõstmine on hädavajalik. Samuti on tema arvates mõistlik pensioniea paindlikuks muutmine. Aga miinus on see, et kaotatakse igasugune sõltuvus sissetulekutest. "Näiteks need tudengid, kes õpivad arstiks, kaotavad sadu eurosid iga kuu. Umbes 30-aastased õpetajad, kelle palk tõuseb 1,2 kordseks keskmisest, kaotavad ka kümneid eurosid," selgitas Rõivas.

Monika Haukanõmme tegi murelikuks palgakomponendi suurus. "Kui praegu moodustab palga osa 60 protsenti pensionist, siis see langeb 30 protsendini." Haukanõmme pakkus välja, et peaks arutama, et võib-olla on see kompromisskoht kuskil praeguse olukorra ja valitsuse plaanitava vahel.

Jaak Aab rõhutas, et süsteemi pea peale pööramist ei ole. "Oleme korduvalt viidanud, et tulevikus hakkavad riiklikud pensionid muutuma ebavõrdseks. Keegi ei kaota palgakomponenti. Teises sambas see säilib."

Kaia Iva oli samuti kategooriliselt vastu väidetele, et pensionide sõltuvus palgast kaotatakse. Tema sõnul säilib palgakomponent teises sambas ja on oluline, et arvutatakse inimese tööstaaži.

Samuti selgitas minister, et need inimesed, kes teenivad rohkem, saavad ka edaspidi mõnevõrra suuremat pensioni, kuid me peame alumise poole järele aitama.

Iva sõnul viivad Eesti elu edasi ka need inimesed, kes teenivad vähem, mistõttu pole õige Reformierakonna retoorika, et esimese samba pensioni suuruse sõltuma panemine töötatud ajast on rohkem teenivate inimeste karistamine. "Need, kes vähem teenivad, viivad ka ikka Eesti elu edasi."

Leppik leidis, et meil ei ole täna konflikt niivõrd sotsialistliku võrdsustamise ja liberaalse mudeli vahel, nagu see mulje võib jääda, vaid pigem liberaalse ja konservatiivse pensionimudeli vahel. "Mõnes mõttes on meil sellise äravahetamiskomöödiaga tegemist, kus sotsiaaldemokraatlik, tsentristlik ja konservatiivne erakond kaitsevad omaaegse kuulsa liberaalist Briti riigimehe (William) Beveridge'i pensionipoliitika mudelit ja teiselt poolt siis liberaalne erakond kaitseb ajaloolise rahvuskonservatiivi Otto von Bismarcki pensionipoliitika mudelit. Kavandatav I samba reform on väga sarnane Suurbritannias 2016. aastal rakendunud süsteemiga, kus siis ka riigipension sõltub edaspidi just tööaastatest ja mitte enam varasemast palgast," selgitas Leppik.

Mida arvasid poliitikud pensionisüsteemi muudatustest ja millised peaksid olema lahendused, loe blogist!