"FOORUMI" BLOGI: Marko Mihkelson: Venemaa pikk vastasseis Läänega on jõudnud punkti, mis võib viia reaalse sõjalise konfliktini

 (165)
Ants Laaneots, Jaanus Karilaid, Marko Mihkelson ja Hannes Hanso
Ants Laaneots, Jaanus Karilaid, Marko Mihkelson ja Hannes HansoFoto: Fotokollaaž

Venemaa järjest agressiivsem käitumine on viinud suhted lääneriikidega viimaste aegade suurimasse madalseisu. "Foorum" vaatas Euroopa julgeolekupilti ja küsis, milline võiks olla tee ummikust välja?

Stuudios arutasid riigikaitsekomisjoni liikmed Ants Laaneots Reformierakonnast ja Jaanus Karilaid Keskerakonnast, kaitseminister Hannes Hanso Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ning riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson Isamaa ja Res Publica Liidust. Arvamuslauas võtavad sõna Riina Kaljurand ja Andres Kasekamp.

Mihkelsoni arvates on meie mure Venemaa naabruses olles sisse kirjutatud. "Pikk vastasseis Läänega on täna jõudnud kulminatsioonini, kus eskalatsioon võib viia reaalse sõjalise konfliktini," hoiatas Mihkelson, kelle sõnul lähtub Venemaa enda tegevuses USA, Prantsusmaa ja Saksamaa valimistest.

Ka Iskanderite viimine Kalingradi oli Mihkelsoni hinnangul ainult üks osa sellest, mida Venemaa on viimase kümne päeva jooksul teinud - näiteks plutooniumileppest tingimustega loobumine. Mihkelson märkis, et peaksime jälgima olukorda, mis toimub Süürias USA ja Venemaa vahel.

Hannes Hanso sõnul peame üles ehitama liitlassuhteid ja jälgima, mida Venemaa teeb kolmel tasandil. "Üks on meie, teine regionaalne tasand ja kolmas globaalne tasand. Kui me aktsepteerime Venemaa käike maailmas ja nõustume, et see on uus reaalsus, siis võime väikse riigina pillid kotti panna. Olukord on viimase 10-15 aasta jooksul murettekitavaks muutunud."

Seotud lood:

Ants Laaneotsa sõnul on Putini eesmärk üks - taastada Venemaa suurvõim. "Lähieesmärk oli taastada mõju postkommunistlike riikide üle. Lõppeesmärk on saada globaalseks administraatoriks."

Loe arutelu Eesti julgeolekust blogist!

FOORUM: Milline on Euroopa julgeoleku hetkeseis?
"Foorum" on lõppenud. Aitäh kõigile, kes otseblogi vahendusel julgeolekuteemade üle huvi tundsid.
Mihkelson uudisest, et Egiptus müüb Mistrali laevad Venemaale: Peaks kriitiliselt suhtuma allikasse, mis seda uudist levitab. Reeglina on sellise suure tehnika algses müügilepingus ka keeld müüa sõjatehnikat edasi. Hanso:Egiptus teeks suure vea, kui nad need laevad Venemaale müüks. Tulevikus võib Egiptus näha ennast olukorras, kus keegi neile midagi enam ei müü.
Hanso: Eesti inimesed peaksid käima tööl ja kasvatama lapsi. Meie julgeolek on pärast Varssavi leppeid oluliselt tugevam. Laaneots: Olen kategooriliselt EL-i sõjaväe vastu.
Karilaid: Sõnal on jõudu, ühiskonda polariseerida on vastutustundetu. Mihkelson: Ma olen nõus Andrese väljaöelduga, et ajaloolasena tean, mis 39. aastal juhtus. See informatsiooni hulk, mis sotsiaalmeediast ja mujalt meile jõuab, tuleb ära selgitada. Tuleks mõelda, et ka kaitsekulutusi peaks ehk tulevikus tõstma.
Kaljurand: Tuleks jälgida, mida meedias öeldakse. Lihtsalt klikke ei tohi meedias koguda. Sõna jõud on suur. Kasekamp: Meedia peaks olema allikakriitiline. Samas on meil aegu, kus rahvas ei teadnud piisavalt - vaikival ajastul.
https://twitter.com/StratPolConsult/status/786287834391085056
Viimast korda liigub saade arvamuslauda. Kasekamp: Oli väga sisukas arutelu. Mulle meeldis Laaneotse arutelu, kuidas Süüria konflikt on arenenud. Kaljurand: Jäin mõtlema, kuidas toimib Venemaa kodanikuühiskond. Valimisprotsent oli suhteliselt madal. Väga suur protsent hääletas Ühtse Venemaa poolt. Küsimus on, kas need, kes ei hääletanud, oleks hääletanud Ühtse Venemaa poolt. Keegi ei julge enam sõna võtta. Uurimiskeskused on kinni pandud, tsensuur ajakirjanduses, raske on aru saada, millal Venemaal tullakse tänavatele, ja kas üldse tullakse. Venemaa valitsus ei suuda ette kujutada, et inimestel võib olla enda arvamus ja soov midagi muuta. Kasekamp: Üks märksõna, mida ma ei kuulnud, oli Brexit ja mis saab olema selle mõju. Teine märksõna oleks viimane Euroopa Liidu mitteametlik tippkohtumine, mille viimane sõnum oli, et püüame arutada ühtset julgeolekut.
Laaneots: Kindlasti on kuskil punane joon, kus venelased ütlevad "aitab". Võib tulla ka neljas revolutsioon.
https://twitter.com/kallemets/status/786286081255755776
Hanso: Hoidsin tagasi kimbatust Ühtse Venemaa ja Keskerakonna lepingut mainida. Mind teeks Venemaa juhtkonna silmis teeks murelikuks see, et enamik Venemaal elavatest moslemitest on sunniidid. Ega see vastasseis mingil hetkel välja mängimata ei jää. Pagulaskriis on oluline probleem. Venemaa põlistab Süüria režiimi elushoidmisega pagulaskriisi.
https://twitter.com/KoortErkki/status/786285178008309760
Karilaid: Türgi teemal pigistatakse silm kinni. USA ja Venemaa jõudemonstratsioon. Venemaa mõtteviisi peaks seestpoolt muutma. Sõjalise konflikti esilekutsumine ei ole eesmärk.
Mihkelson: Venemaa sisenemine Süüriasse olid tingitud Ühendriikide jõuetust reageerimist 2013. aasta keemiarelva kasutamisest. USA ütles, et keemiarelv on punane joon. Me näeme rahvusvahelist konflikti regioonis, mis võis eskaleeruda. Sisuliselt on USA ja Venemaa vahel hübriidne külm sõda. Reaalselt võivad Lääneriikide ja Venemaa väed kokku põrgata. Siin ei ole ainult Lääs ja Venemaa. Meenutame Saudi-Araabia ja Iraani huve.
https://twitter.com/kkrahv/status/786284173669437444
https://twitter.com/rainlaan/status/786284290220908544
Laaneots: Süürias algas kõik kodusõjast, kus elanikkonna enamus on sunniidid, kusjuures valitsuses olid alaviidid šiiitidega. Sunniite koheldi räigelt. Lisaks on seal teisi rahvusgruppe ja Islamiriik. Venemaa tahab iga hinna eest Assadit toetama, sest tal on seal kaks sõjaväebaasi, mille nad Assadi lüüasaamise korral kaotaks. Need on ainsad sõjaväebaasid seal piirkonnas, mis Venemaal on. Venemaa pommitab Assadi vastaseid, mitte ISISt. Putin soovib survestada USAd, saada ka maailmas võrdväärseks partneriks. See on Putini au ja positsiooni küsimus.
https://twitter.com/LevSamarin/status/786283418392952833
https://twitter.com/kkrahv/status/786282694996926465
Mihkelson: Põhiküsimus ei ole see, mis toimub Aleppo idapoolsetes linnaosades. Venemaa käitumine on Lääneriikide närvideproov. Venemaa testib Obamat, aga pigem on küsimus järgmises presidendis. Žirinovski väljaütlemised on näidanud, et Venemaa jätkab suhete eskaleerimist nii Trumpi kui ka Clintoni presidendiks saamisel.
Karilaid: Ma ei saa aru Mihkelsonist, et me ei räägi oma kodanikukaitsest. NATO sees on väärtuskonflikt. On olemas palju hullema väärtussüsteemiga inimene kui Putin. See on Erdogan.
Hanso: Tegelikult Venemaa käitumine ei vii teda tavaliselt edasi. Venemaa mõistes kaval käik on vastuproduktiivne. Gruusiast on tehtud riik, kes ei saa kunagi SRÜ ja Euraasia Liidu rüppe naasta. Riik on täna reaalselt muutumas Lääneriigiks, sest muid võimalusi pole. Lääneriigid tõstavad kaitsekulutusi, Soome Rootsi samamoodi. Venemaa on muutunud rahvusvahelises kogukonnas kõrvale jäetuks. Vaatame, kes on tema sõbrad. Venemaal ei ole õnnestunud Süüria abil Ukrainalt tähelepanu ära tõmmata. Süüria olukord pole paranenud. See kurnab Venemaad.
Kaljurand Donald Trumpi lubadusest: Vaevalt, et ta üldse mäletab, mida ta sõjalises plaanis lubanud on.
https://twitter.com/Schlangamasta/status/786282155404132352
https://twitter.com/mitopriidik/status/786281852193558528
Kaljurand: Venemaal esitatakse praegust olukorda kui sõjaolukorda. Esitatakse vihjeid, et nendel inimestel on keerulisem saada riigisektorisse tööle, kelle lähedased töötavad välismaal. Kasekamp: Arvata võib, et sanktsioonide arutamise ajal tuleb novembri lõpus Venemaa poolt ka leplikumaid noote. Need on aga ainult ajutised.
https://twitter.com/LaksMajor/status/786280512742580224
Arvamuslaud ütleb oma arvamuse: Riina Kaljurand: Venemaa jaoks ei Baltimaad prioriteet, kui meie kaudu saavad nad NATOs midagi saavutada. Andres Kasekamp: Saame ühtemoodi aru maailma keerulisest olukorrast, kuid Eesti enda kaitsevõime arendamisest on pisut erinevad arusaamad.
Mihkelson: See, kuhu me täna oleme oma võimekusega jõudnud, on muljetavaldav. Loomulikult on puudusi. Isegi kui me kulutaksime 10 protsenti oma SKP-st kaitsekuludele, ei suudaks me tagada tiibrakettide ja Iskanderide vastu täielikku kaitset. Seetõttu ongi oluline koostöö liitlastele.
https://twitter.com/KoortErkki/status/786280011032657921
Hanso: Tegelikult on nii, et me oleme ikka väga pikka tee käinud oma iseseisva kaitsevõime arendamisel. Õnneks on meil koalitsioon, kus meil on konsensus, kus meie riigikaitsekulud on päris heal tasemel. See, mis Varssavis juhtus juulis, oli meie regioonis täiesti ajalooline. See, et saavutada 28 erineva huviga liikmesriigi seas konsensus, et tuua siia liitlased. Ma hoiduks Eesti kaitseväe alavääristamisest. Karilaid: Ma ei ole ministriga nõus. Kui me räägime õhutõrjest või mereväest või kodanikukaitsest. On väga palju lastud probleeme sisse.
Laaneots: See, mis toimub Soome lahe ja Läänemere basseinis, oli Venemaa korraldatud show, mida tehti teadlikult tähelepanu all. Iskanderid olid USA pilgu all ja teadlikult rikuti kahel korral Soome õhupiiri ja ühe korra Eesti õhupiiri. Küsimus on, kas transporditi ka tuumalõhkepäid. Venelased olid seda mentaalselt valmis tegema. Ettekääne oli see, et USA loob raketitõrjet Poolas.
Karilaid: Meie jaoks ei ole uudis, et Iskanderid on Peterburi külje all. Küsimus on, mida me selle teadmisega peale hakkame. Meie õhutõrje on väga nõrk. Me kirjeldame probleemi, aga meie iseseisev kaitsevõime on lapsekingades. Kas meil on ka poliitilise vahendeid, et siin piirkonnas rahu säilitada?
https://twitter.com/Schlangamasta/status/786278597812183040
https://twitter.com/SuitsKalmer/status/786277962324717568
Mihkelson: Iskanderite viimine Kalingradi on ainult üks osa sellest, mida Venemaa on viimase kümne päeva jooksul teinud. Näiteks plutooniumileppest tingimustega loobumine. Iskanderid on mobiilsed raketiseadeldised, need võidakse ka ära viia. Me ei tähelda vägede kogunemist, mis meid peaks murelikuks tegema. Peaksime jälgima olukorda, mis toimub Süürias USA ja Venemaa vahel.
Hanso: Meie eest tehti see töö ära, Venemaal võttis 24h reageerida Iskanderite teemal. Meil oli ülevaade. Aga sellised, et Iskanderit Euroopa südamesse viiakse, ei juhtu niisama. See on kalkulatsiooni osa, et vinti juurde keerata. Venemaa ei adu teist poolt. Sanktsioonide teemal ei tule seetõttu järeleandmist.
https://twitter.com/StratPolConsult/status/786277549764665344
https://twitter.com/LaksMajor/status/786277287205347328
https://twitter.com/kaupolepasepp/status/786276927925616640
Ants Laaneots: Putini eesmärk on üks - taastada Venemaa suurvõim. Lähieesmärk oli taastada mõju postkommunistlike riikide üle. Lõppeesmärk on saada globaalseks administraatoriks. Sellele järgnes sõjaline ettevalmistus Gruusia sõja järel, kui avastati, et Venemaa on kaasajast maha jäänud. Alustati suurt reformi, millega nad tegelevad.
Jaanus Karilaid: Mõjusfääride jagamine ikka veel toimub. Peaksime vaatama erinevaid huvisid. Eesti ei kuulu Venemaa esimeste huvide hulka. Tasub olla murelik.
Hannes Hanso: Peame ehitama üles liitlassuhteid ja jälgima, mida Venemaa teeb. Peame jälgima kolme tasandit. Üks on meie, teine regionaalne tasand ja kolmas globaalne tasand. Kui me aktsepteerime Venemaa käike maailmas ja nõustume, et see on uus reaalsus, siis võime väikse riigina pillid kotti panna. Olukord on viimase 10-15 aasta jooksul murettekitavaks muutunud.
Marko Mihkelson: Ma arvan, et meie mure on Venemaa naabruses olles sisse kirjutatud. Pikk vastasseis Läänega on täna jõudnud kulminatsioonini, kus eskalatsioon võib viia reaalse sõjalise konfliktini. Kindlasti on Venemaa mäng seatud vastu USA, Prantsusmaa ja Saksamaa valimisi.
Arvamuslauale küsimus, kui murettekitav on praegune julgeolekuolukord? Riina Kaljurand: Ma olen mures, mitte häirivalt, aga siiski mures. Andres Kasekamp: Praegu on väga olulised kuud. Venemaa vastandab ennast Barack Obamale, kasutab ära USA presidendivalimisi. Venemaal on presidendivahetuse ajal aken, mil teha pahandust. Ka siin regioonis. Kasekamp: Venemaa on alati pannud Lääne liitlasti proovile. Nad püüavad alati oma võimaluste piire nihutada ning kui ei tule vastureaktsiooni, siis nad nihutavad neid piire veelgi edasi. See on olnud nende tegutsemismuster ammusest ajast. Kaljurand: Praegu on seis selline, et nemad on esitanud omad tingimused. Kui võtta seda mingisuguse vihjena, et nad soovivad dialoogi alustada. See on halb algus, sest on kindel, et USA nendele vastu ei tule. Küsimus on, kui kaugele on valmis Venemaa olukorda eskaleerima ja kus. Me ei näe seda enne, kui USA presidendivalimised on läbi.
"Foorum" alustab. Kuidas väike Eesti peaks keerulises julgeolekuolukorras käituma?
https://twitter.com/reformikad/status/786151289973448704
"Foorum" algab kümne minuti pärast. Stuudios on koha sisse võtnud riigikaitsekomisjoni liikmed Ants Laaneots Reformierakonnast ja Jaanus Karilaid Keskerakonnast, kaitseminister Hannes Hanso Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ning riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson Isamaa ja Res Publica Liidust. Arvamuslauas on saateks valmis Riina Kaljurand ja Andres Kasekamp. Debatti juhib Andres Kuusk.