Arvamuslauas jagasid mõtteid meediauurijad Andres Jõesaar ja Indrek Ibrus. Jõesaar esitas saate alguses kolm küsimust, millele saate käigus vähemalt osaliselt vastused saadi: kas juhikandidaadid armastavad rahvusringhäälingut? Kui seadus kõrvale jääda, miks rahvusringhääling üldse eksisteerib? Kas juhikandidaatide otsused on emotsiooni- või faktipõhised?

ERRi juhiks pürgijad pöörasid tähelepanu organisatsiooni personalipoliitika arendamisele ning keskastmejuhtide motiveerimisele. Arutleti, kuidas noori andekaid ja särasilmseid ajakirjanikke ERRis hoida ning kuidas vaatajate tähelepanu köita.

Mart Luik lisas, et tema eesmärgiks ei oleks juhina ERRis revolutsiooni teha, vaid pidada kõigi töötajatega dialoogi ning muuta ERR stressivabamaks. "Ma tõesti näen, et siin majas personalipoliitikat juhatuse tasemel ei ole sisuliselt ajatud ja see on lubamatu organisatsiooni puhul, kus inimesed on ERRi kõrgeim väärtus. Ekraanid ja peen tehnika ei maksa mitte midagi, kui inimesed ei armasta siin käimist," kirjeldas Luik.

"Inimesed tulevad palga pärast, ära lähevad ülemuse pärast. Juhil tuleb veenduda, et keskastme tippspetsialistid on need, kes suudavad oma tiimil panna silmad särama ja kui vaja, kaitsevad oma inimesi," lisas Roose. Lisaks märkis Roose, et digimeedia ja portaalid ei ole ringhäälinguseaduses üldse kirjas, kuid nendel uutel platvormidel tegutsemine tuleb seadusse panna. "Hetkel tehakse kulutused portaalidele - vähemalt seaduse mõistes - kõige muu arvelt," nentis Roose.

Tankleri sõnul peaks ERRi oma arengukavas olema senisest oluliselt ambitsioonikam. Tankler toonitas ka konkureerimist erakanalitega inimeste aja ja tähelepanu osas. "Kui selles konkurentsis ei püsi, ei ole meil kanalit ja auditooriumit, millele oma eesmärke täita, mõju jääb olemata," sõnas Tankler.

Loe saatekülaliste teisi olulisi mõtteid Delfi blogist!