Folklorist Marju Kõivupuu: tunnustust ei tohi devalveerida, siis säilib ka tema mõte

Presidendilt Valgetähe teenetemärgi saanud folklorist, Eesti pärimuse, pühapaikade ja rahvameditsiini uurija Marju Kõivupuu möönis, et tunnustus rabas teda jalust.

Kõivupuu on enda sõnul talle omistatud teenetemärgist veel pisut segaduses. "Ootamatud suured ja ilusad asjad tekitavad segadust," rääkis ta Delfile. "Olen jalust rabatud. Selline tunnustus on teatud rituaal, millega kohanemiseks on vaja aega. Ma ei ole selle mõttega veel harjunud."

Õnnesoove on Kõivupuule tulnud palju ja sõnum teenetemärgist levinud sotsiaalmeedias kosmilise kiirusega. Kõivupuu sõnul tuli esimene kõne Eesti Televisioonist. "Kui ma arvuti avasin, siis ma ei saanud alguses aru, miks mulle on saadetud nii palju õnnesoove," tunnistas ta.

Kõivupuu avaldas heameelt, et kusagil on keegi märganud inimesi, kes teevad oma tööd südamega, suure kire, andumuse ja fanantismiga. "Kui inimene teeb midagi südamega või kogu hingest, siis see paistab ikkagi välja," lausus Kõivupuu. Ta tõi võrdluseks laulu või muusikapala loomise, mille puhul on kohe aru saada, kas pala on pastakast imetud või on see sündinud loomingulise säraga.

Teenetemärgi saajate hulgas on palju väärikaid inimesi, keda Kõivupuu ka omalt poolt õnnitleb.

"Märkasin rõõmuga, et minu tegevusvaldkonnas on tunnustamist leidnud need, kes on panustanud oma riigi arengusse," sõnas Kõivupuu ja tõi välja Anzori Barkalaja, Heiki Pärdi ja Toomas Kuke.

"Mulle meeldib uskuda, et enamik neid, kelle tegevus on jäänud silma, on saanud tunnustuse oma panuse eest Eesti riigi, kultuuri ja muude valdkondade edendamise eest," rääkis Kõivupuu, kelle sõnul ei tohi tunnustust devalveerida, siis säilib ka selle mõte.

Teenetemärgid on Kõivupuu sõnul teatud mõttes tagasiside inimeste loomingule või teadustööle ja üks neist asjust, mida ei saa rahasse ümber arvutada.