Me ei saa nõustuda olukorraga, kus ühe Eesti linna lühiajalised majandusraskused ja kinnisvaraarendajate pelgalt kasumisaamisest lähtuvad huvid seavad ohtu aastatega rajatud kultuuritraditsiooni, seisab Delfile saadetud avalduses. Nimelt on Chaplini keskus koduks ka Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja visuaalse antropoloogiafilmide festivalile. „Festivali keskus on festivali süda, selle siirdamine uude tundmatusse kohta ei jäta mõjutamata rahvusvaheliselt tunnustatud filmifestivali käekäiku.”

„Chaplini kultuurikeskus pole mitte ainult kõigile kujutava kunsti nautijatele armas rahvusvaheliselt tuntud näitusepaik. Seda maja tuntakse sama hästi Pärnu filmifestivali keskusena. Väga paljudele tõsielufilmiloojatele kogu maailmas ei ole Pärnus toimuv filmifestival üksnes Pärnu linna visiitkaart, ka Eestit tuntakse esmajoones just tänu sellele filmifestivalile,” jätkub avaldus.

Keskus pakub peavarju ning kohtumispaika külalistele filmifestivali ajal ja kultuuriarmastajatele aasta ringi. Keskuses asub ka filmiraamatukogu, mis on pidevalt täienenud, muuhulgas asub seal Eesti parim dokumentaalfilmide videoteek.

Avaldusele on alla kirjutanud Jaan Ruus Eesti Filmiajakirjanike Ühingust, Jaak Lõhmus Eesti Filmi Sihtasutusest, Peeter Brambat Eesti Kinoliidust, Tiit Mesila Matsalu loodusfilmide festival esindajana, Tiina Lokk Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali esindajana ning Pille Runnel Tartu Maailmafilmi festivali esindajana.

Pärnu filmifestivalide korraldamise traditsiooni algatasid Mark Soosaar ja Lennart Meri Pärnus 1987. aastal. Aastal 2006 toimub Pärnu filmifestival juba kahekümnendat korda. See on Eestis toimuvatest filmifestivalidest vanim ja muutunud kustutamatuks osaks nii Eesti kui ka rahvusvahelises kultuuripildis.