1994. aasta 28. septembri hommikul viibis Kaur laevaarstina koos teiste meeskonnaliikmetega Rostockis, et üle võtta parvlaev Diana II. “Läksime hommikul Dianale, et üle võtta konkreetseid töölõike eelnevatelt valdajatelt,” jutustas Kaur Eesti Päevalehele.

“Kui jõudsime Dianale, siis saime kinnitust, et Estonia on põhjas. Kuid kes on pääsenud, kui palju on pääsenud — seda ei teadnud keegi tol hetkel,” ütles ta.

“Dianal selgus, et töölõikude ülevõtmisega läheb aega ning meile soovitati jalutada, tutvuda laevaga seestpoolt. No jalutasime, sattusime suurde reisijate kohvikusse, kus nurgas mängis telekas. Mõni rootslasest endise meeskonna liige vaatas telekat ja küsisime neilt, mida näidatakse. Nad ütlesid, et tuleb erisaade, kus näitab esimesi kaadreid Estonia päästetutest. Loomulikult jäime seisma ja vaatama. Ning hakkasidki kaadrid tulema. Kell oli siis saksa aja järgi nii üheksa ja poole kümne vahel. Ilmselt nii 9.05-9.10,” jutustas Kaur.

“Kaadrid jooksid ja tuleb kaader, millelt näed, kuidas sõidab ette mikrobuss, uksed avanevad ning väljuvad tekkidesse mähitud inimesed. Inimesed liiguvad ühe hoone avatud ukse suunas. Ja siis — nii palju mälu nüüd petab, kas oli kolmas või neljas, igal juhul mitte esimene ega viimane — tuli meesterahvas, kes jäi hetkeks seisma. Ta vaatas kaamerasse. Minu hinnangul ta suisa fikseeris, et seal on telekaamera, mis töötab ja salvestab teda,” rääkis Kaur.

“See mees oli kapten Piht. Pihtil on üks liigutus, ainult temale omane. Ei ole näinud just eriti paljudel inimestel sellist liigutust, et vaatamisel pea läheb natuke küljele viltu. See mees vaatas täpselt nii, pea küljel veidi viltu. Ta vaatas täpselt nii, nagu vaatab ainult kapten Piht,” kinnitas Kaur.

“See hetk, kui ta tuli, tegi oma liigutused, vaatas kaamerasse, See hetk kõik me neli, kes me olime teleka ees ja nägime teda, ütlesime vaid üht — see on meie kapten,” rääkis Kaur.

“Kõik ülejäänud, kes mikrobussist väljusid, olid kössis ja nende pead olid kaetud. Ainult Pihtil oli tekk vaid õlgadel, ei olnud üle pea,” rääkis Kaur. “Tagantjärgi olen mõelnud, et ta tahtiski end näidata ja tahtis, et teda nähtaks. Tema siht oligi, et kaamera fikseeriks — vaadake, see mees olen mina, kapten Piht.”

Kaader jooksis edasi, päästetud läksid avatud uksest sisse ning uks sõitis kinni, jutustas Kaur. Kõik teadsid ja tundsid Pihti, mõni mees oli temaga koos töötanud ka Estonial. Mina olin laevaarstina koos kapten Pihtiga töötanud Saint Patricku peal, rääkis Kaur.

“Tund aega hiljem tulid need kaadrid uuesti. Ning saate lõpus teatati, et õhtul tuleb suur ülevaatlik saade. Õhtul hotellis hakkasid saate ajal jooksma ka need kaadrid, mida hommikul kaks korda nägime. Kõik oli sama kuni hetkeni, kui Piht pidi vaatama kaamerasse. Just sel hetkel varjutasid kahe ilmatusuure mehemüraka seljad just selle konkreetse päästetu,” jutustas Kaur. Ja rohkem ei ole ma neid kaadreid näinud, lisas ta.

Eks olen jah üht ja sama juttu pidanud rääkima Soome politseile, Eesti kaitsepolitseile ja vähemalt kaks korda ka rahvusvahelise uurimiskomisjoni Eesti poole esindajatele. Ka Kalle Klandorfi firma SIA millegipärast tegeles sellega. Nii et käisin ka SIA-s ütlusi andmas, rääkis Kaur.

Kaks nädalat hiljem Turu politseis julgesin jah väita, et olen näinud kaadreid, kuidas Piht oli päästetute hulgas. Minu vastas olid küllalt kõrged Soome politseitöötajad, kes püüdsid mulle sisendada vastupidist — see ei ole võimalik, jutustas Kaur.

Nad hakkasid mulle rääkima, et jaa, me teame, neil kaadritel oli üks Pihtiga väga sarnane inimene. See inimene pääses. Tema pilti ei näidatud. Ning Turus ei näidatud ka neid võimalikke kaadreid. Nad rääkisid, et on Pihtiga sarnanev mees, kes pääses, nüüd on ta paranenud ja ka haiglast välja kirjutatud. Palusin, et väga hea, näidake siis seda meest. Et tema näitamine ei tee ju halba, saaks temaga vestelda, äkki ta oskab öelda, kas nägi meie lähedasi. Soome politseinikud vastasid, et meil ei ole võimalik seda meest näidata ega ka tema pilti näidata. Ning me ei saa teile ka tema andmeid anda, jutustas Kaur.

Hiljem on meile näidatud kaadreid, serveerides neid nii, et just need kaadrid on need kaadrid, mida võisite Rostockis näha. Neil pakutud kaadritel on tõesti Pihtiga teatavat sarnasust omav mees. Ei vaidle vastu, ainult et taust on hoopis teine. Ja politsei pakutavates kaadrites väljub mikrobussist tunduvamalt rohkem inimesi kui neil kaadritel, kus nägin Pihti, rääkis Kaur.

Neil kadunud kaadritel, kus Piht oli peal, väljus mikrobussist täpselt viis inimest. Viis inimest, kellest peale Pihti kedagi teist ma ei tundnud, ütles Kaur.

Pärast on meile pidevalt püütud selgitada, et kaadrid olid võetud Turu ülikooli kliiniku peavastuvõtu juures. Kuid juhtumisi pidin ma laevaarstina teatud asjus minema Turu ülikooli kliinikusse. Täpselt sinna, kuhu väidetavalt toodi kõik päästetud, kes õnnetusejärgselt olid seal piirkonnas.

Käisin ümber kliiniku ning otsisin seda ust, mis oli mällu sööbinud kaadritest Pihtiga. Ning julgen kinnitada, et Rostockis nähtud pilt vaevalt oli tehtud Turu ülikooli kliiniku peavastuvõtu ukse juures, nentis Kaur.

Hiljem ilmus välja veel üks kaader, kuidas Mariellalt sõidab maha sanitaarbuss ning keegi üksik mees vaatab aknast. Olen seda kaadrit vaadanud. Kaugelt suurendatuna ja aegluubis vaadatuna paistab läbi ähmase klaasi mees, kes on väga ja väga kapten Pihti nägu, rääkis Kaur. Rootsi politsei ametlik selgitus on, et te kujutate valesti, nagu oleks see Piht. Et see ei ole PIht, aga me ei ütle ka, kes see on, lisas ta.

Kauri sõnul peab ta tõenäoliseks, et juhul, kui leiab täiendavat kinnitust Estonial toimunud plahvatuste võimalikkus, korraldatakse Estonia katastroofi asjus uus uurimine.