Feministeerium: poliitiline tagakiusamine on väga häiriv, ent sellised rünnakud tugevdavad kodanikuühiskonda

 (404)
Suud puhtaks (19.10.17). Aet Kuusik.
Suud puhtaks (19.10.17). Aet Kuusik.Foto: Taavi Sepp

Juba üle nädala on meedias olnud juttu võrdset kohtlemist taotlevatest ühendustest, millel lõigati konservatiivide algatusel küljest riiklik rahastus. Mida on aga selle kõige kohta öeldi neil endil? Delfiga jagas arvamust ja kirjeldust toimuvast Feministeerium, mis ootab oma pangakontole lepingus kirjutatu alusel umbkaudu 13 000 eurot.

"Makse peatamine on äärmiselt ebamugav, ja mitte ainult seepärast, et see oli ootamatu, vaid ka selle tõttu, et teeme koostööd hulga inimeste ja organisatsioonidega – pidime ümber mängima juba ootel maksed ja kohustused ning suhtlema oma partneritega, toimetajatega ja lugejate-jälgijatega, kes olukorra kohta meediast lugedes segaduses olid," rääkis Delfile Feministeeriumi toimetaja ning MTÜ Oma Tuba juhatuse liige Aet Kuusik. "Ebakindlus ei ole kadunud siiani, sest makset tulnud ei ole, kuigi loodame, et projekt saab jätkuda, nagu oleme plaaninud."

Kuusik sõnas, et Feministeerium on antud olukorras olnud Sotsiaalministeeriumiga pidevas suhtluses. Tema sõnutsi on näha, et nii ametnikud kui ka minister on teinud kõik endast oleneva, et projekt saaks jätkuda.

Summa, mille laekumist kvartaalse maksena oodatakse, on Kuusiku sõnul umbes 13 000€, kogu ettevõtmise kvartaalne makse aga umbkaudu 26 000€.

Nagu kodulehel kirjutatud, hoiab rahastus Feministeeriumi toimetuse tööjoonel: selle eest tasutakse ürituste korraldamise ja kogukonnaruumiga seotud kulud, külalisautorite, illustraatorite ja tõlkijate honorarid, samuti ka väikese koormusega töötavate toimetajate ja projektijuhi töötasu.

Kõnealust projekti, mille finantseerimist Rahandusministeeriumi poolt pitsitati, juhib Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT), mille partneriteks on Feministeerium (MTÜ Oma Tuba), EENA BPW Estonia (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon) ja Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE.

Nii positiivset kui negatiivset

"Poliitiline tagakiusamine on väga häiriv," hindas Kuusik olukorda. "Vähemuste ja võrdõiguslikkuse teemad on olnud EKRE-le ja SAPTKile lihtne viis, kuidas ühiskonnas viha üles kütta juba pikka aega. Makse peatamise katsetus oli lihtsalt üks viis seda teha."

Tema silmis tuleb riigil soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemadega tegelemiseks just nimelt rohkem raha panustada, mitte olemasolevat väikest panust katkestada. Sama meelt olla ka sotsiaalminister Tanel Kiik. "Puudutavad ju võrdsed õigused igat perekonda ja inimest, kogu ühiskonda," avaldas Kuusik arvamust.

Kuigi intsident oli ühingu(te)le ebameeldiv, kerkis käesolevas olukorras pinnale ka nii mõndagi meeldivat.

"Kogesime selle juhtumi käigus ka palju toetust, kokkuvõttes tugevdavad sellised rünnakud kodanikuühiskonda," kirjeldas Kuusik inimeste reageerimist rahastuse pitsitamisele. "Senisest enam ollakse solidaarsed ja toetatakse üksteist."

Projekti tagamaadest

Kuusiku sõnutsi pole tegemist mitte lihtsalt tegevustoetusega, vaid projektiga, mida viiakse ellu strateegilise partnerluse raames perioodil 2020–2021.

Nimelt kuulutas möödunud aasta suvel sotsiaalministeerium välja konkursi “Soolise võrdõiguslikkuse toetamine ja edendamine”, mille eesmärgiks on erinevate ühiskonnarühmade ja nende esindajate aktiveerimine teadmispõhiseks soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks ja edendamiseks.

"Osalesime ENUTi juhitud konsortsiumiga taotlusvoorus ja tegime ühispakkumise, mis kiideti heaks. Veel sai toetust Eesti Naisteühenduste Ümarlaua pakkumine. Projektipakkumised on tehtud heas usus ja lähtunud pakkumiskutsest," kirjeldas Kuusik strateegilise partnerluse algamist. "Mingis mõttes meenutas projektitaotluse protsess riigihanget, kus riik tellib teatud teenuseid ja vabaühendused said pakkuda oma arusaama nende elluviimisest. Rahandusministri ülesandeid täitva Raul Siemi korraldus aga katkestas riigipoolse kokkuleppe täitmise, samal ajal kui meie kohustused tegevusi ellu viia on täies jõus."

Kuusik sõnas, et omalt poolt on projektis ettenähtud ülesandeid korralikult täidetud ning seda tehakse ka jätkuvalt, kuna sõlmitud lepingust lähtuvalt on selleks võetud kohustused.

"Väljamaksed peatati keset jooksvat perioodi ja seda ei teinud projektide tellija ehk Sotsiaalministeerium, vaid Riigi Tugiteenuste Keskus, mis sisuliselt pakub riigile raamatupidamisteenust," ütles Kuusik.

Lisaks nentis ta, et kui hasartmängumaksu projektitoetus on mittetulundusühingu jaoks äärmiselt oluline, pole see ainus vahend oma tegevuste teostamiseks: Feministeeriumi 2019. aasta eelarvest moodustas HMN 59%, muud projektitoetusted 27% ja annetused 14%.

Probleemi üldisest taustast

Suuresti Varro Vooglaiu ning tema organisatsiooni Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (edaspidi SAPTK) algatuseks peetav ettevõtmine sai tuurid sisse juba tänavu talvel, mil advokaadibüroo Leadell & Pilv pöördus mainitud ühenduse mahitusel Riigikontrolli poole, asetamaks küsimärgi alla erinevate võrdõiguslikkuse eest võitlevate organisatsioonide riikliku rahastuse.

Kuna viimased kuuluvad Sotsiaalministeeriumi vastutuse alla, sai alguse mitmete erinevate riiklike ametiasutuste kirjavahetus - kaasatud olid nii Riigikontroll, Riigi Tugiteenuste Keskus (Rahandusministeeriumi allasutus) kui ka rahandusminister ise.

EKRElasest Martin Helme sekkus asjade arengusse veebruari lõpus, märkides, et vastutab rahandusministrina "eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest ning /.../ kontrollib /.../ asutuste eelarve täitmist, tehes vajadusel ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks". Helme sõnutsi olid nii mõningadki Sotsiaalministeeriumi kampaaniad, mis puudutasid kõnealuseid ühendusi, rahastatud seadusevastaselt.

10. juulil allkirjastas Riigi Tugiteenuste Keskuse otsuse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem (EKRE), kes täitis tol hetkel rahandusministri kohuseid.

Järgnevalt on märgitud ära ühendused ja projektid, mis rahastusest ilma jäid:

Eesti Naisteühenduse Ümarlaua SA (ENÜ) – „Koos võrdõiguslikuma ühiskonna poole“;
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) – „ENUT ja partnerid edendavad soolist võrdõiguslikkust“;
SA Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) – „Võrdsed võimalused sidusas ühiskonnas“.

Käesoleva nädala reedeks olid aga jõujooned muutunud: sotsiaalminister Tanel Kiik viis ellu vangerduse, mille kohaselt pole Rahandusministeeriumi alla kuuluval Riigi Tugiteenuste Keskusel Sotsiaalministeeriumi haldusalasse langevate projektide rahastamisel tulevikus enam sõnaõigust - mis puudutab vähemalt hasartmängumaksu vahenditest tulevaid summasid.

Lisaks lubas Kiik kõnealusest õiguslikust vaidlusest puudutatud ühendustele toetused lähipäevil välja maksta, tehes seda algselt Sotsiaalministeeriumi rahataskust.

Martin Helme mainis neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et kui Tanel Kiike juriidiliselt nõustanud isikud on kinnitanud sotsiaalministeeriumi seisukoha õigsust, pole Martin Helme kohanud ühtegi juristi, kes väidaks, et Rahandusministeeriumil oleks antud lähenemises vigaseid punkte. Tema silmis minevat vaidlus lihtsalt edasi.

Mis saab rahandus- ja sotsiaalministri jõuvõtust, pole veel täielikult selge: Helme pole Kiige reedest käiku kommenteerinud ega järgmist oletatavat vastusammu avalikkusega jaganud.