FAKTIKONTROLL: Mart Helme Maalehes - Helme pole midagi kuulnud Eesti kaitsevõime arendamisel tehtud tööst

 (289)
Mart Helme
Mart HelmeFoto: Priit Simson

EKRE presidendikandidaat Mart Helme andis Maalehele intervjuu, kus ta rääkis palju riigikaitsest. Selle käigus tegi ta mitu faktiviga, alahinnates tööd, mida tuhanded kaitseväelased, kaitseliitlased ja reservistid on teinud Eesti riigikaitse tugevdamisel.

1. Helme: "Aga selle kõrval jätsime unarusse oma reaalse kaitsevõime arendamise. Meile öeldi, et teil pole vaja iseseisvat laevastikku, merepiiri valvet ega muud taolist. Muretsege endale paar miinitraalerit ja NATO eskaadrites on teil oma nišš. Loomulikult vasallidena tegime kohe nii, nagu peremehed soovitasid."

Otsus eelisarendada maaväge tehti siiski Eesti kaitseväes. Nimelt võeti Eestis vastu otsus säilitada ajateenistus, et oleks võimalik sõja ajal luua reservistidest suur maavägi. Selle suure maaväe varustamine on kallis ja seega jäi mereväe ja õhuväe jaoks vähem raha.

2. Helme: "Ma ei räägi, et me peaksime üksinda Venemaa vastu saama. Ma räägin sellest, et vasallidena oleme jätnud kodutöö tegemata. Sest peremehed on öelnud, et teil ei ole tarvis."

Kas Mart Helme on kursis, et juba kümmekond aastat tagasi võttis Eesti täiesti iseseisvalt vastu otsuse säilitada ajateenistus ja arendada oma sõjaaja kaitseväge, kuigi enamik NATO riike loobusid ajateenistusest? Kas ta on kursis, et kogu aeg ostetakse juurde relvasid ja muud varustust, lähtuvalt meie vajadustest, mitte liitlaste soovitustest?

Seotud lood:

3. Kui palju peaks Eesti riigikaitsele kulutama? Helme: "Ma arvan, et kusagil neli protsenti."

Helme soovib kahekordistada kaitsekulutusi. See suurendaks riigieelarve kulutusi umbes 400-500 miljoni euro võrra igal aastal, mis sunnib kas kärpima muid kulusid, tõstma makse või võtma kõvasti laenu. Samas oleks sel juhul Eesti kaitse-eelarve maht endiselt kümneid kordi väiksem Venemaa omast ehk iseseisvat kaitsevõimet ei võimaldaks see ikkagi saavutada. Samuti ei ole selle raha eest võimalik soetada võimekusi, mis on näiteks suurematel NATO riikidel ja mida meil on võimalik kasutada, sest kuulume NATOsse.

4. Helme: "Venemaal on Läänemerel absoluutne ülekaal. NATO-l ei ole siin midagi vastu panna. Venemaal on ka õhus absoluutne ülekaal."

Helme väited on väga kõrgelennulised. Ta võiks tutvuda näiteks Poola õhuväe ja mereväe võimetega, sest Poola on ka Läänemere äärne riik. Lisaks suudavad Läänemerele üsna kiirelt tuua tugevaid üksuseid nii Saksamaa, Suurbritannia, USA kui mitmed teised NATO riigid.

5. Helme: "Meil on sisuliselt ainult üks brigaad võitlusvõimeline. Aga meil oleks vaja mitte kahte, nagu kontseptsioon ette näeb, vaid tegelikult kolme brigaadi."

Selle aasta õppusel Kevadtorm oli kaitseväe 2. jalaväebrigaad väga tegus, lähemalt saab selle kohta lugeda siit. Kaitsevägi ei koosne vaid kahest brigaadist. Kokku on aastaks 2022 kavas suurendada kaitseväe kiirreageerimisstruktuuri koosseisu 21 000 inimeseni.