Facebook takistab Eesti maaelu? Haruldast tõugu Eesti lehmadele uue peremehe otsimine lõppes blokeeringuga sotsiaalmeediast

 (7)
Facebook takistab Eesti maaelu? Haruldast tõugu Eesti lehmadele uue peremehe otsimine lõppes blokeeringuga sotsiaalmeediast
Foto: Raivo Tasso

Riigikogulane Peeter Ernits (EKRE) sai Facebookist blokeeringu, kui püüdis emotsionaalse postitusega leida uusi omanikke haruldastele Eesti maatõugu veistele. Haruldaste loomadega kauplemine on Facebookis aga keelatud.

Ernits külastas eelmisel nädalal vanaprouat, kes oli sunnitud raha- ja võimaluste nappuses loobuma oma Eesti maatõugu veiste karjast. Poliitik kirjutas ühismeedias, et loomadele tuleb leida uus omanik vastasel juhul viiakse vissid tapamajja.

See oli tol päeval eestikeelses Facebookis üks suurima ulatusega postitusi - sajad kommentaarid ning jagamised. Lehmadele õnnestus leida uus omanik, poliitiku seina kaudu said valijad midagi teada Eesti omatõugu lehmast. Kõik hea, lõpp hea?

Mitte päriselt. Mõni päev hiljem muutus lugu absurdseks kui postitus Facebooki poolt kustutati, tuues ettekäändeks, et see läheb vastuollu sotsiaalmeediahiiglase reeglitega relvade, narkootikumide ja teiste reguleeritud kaupade reklaamimise osas.

Asja lähemalt uurides ilmnes, et "teiste reguleeritud kaupade" osas peab Facebook silmas muuhulgas haruldasi loomi. Nii ei saa kuritegelikud algatused müüa eksootilisi loomi Facebooki turgude vahendusel. Haruldane loom on aga ka Eesti maatõugu veis.

Teade Ernitsale Facebookist Peeter Ernits

Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuht Ege Raid rääkis, et kogu lugu on otsast peale kummastav olnud. "Maakarja vastu ei tunne aastaid keegi huvi ja siis äkki üks poliitik avastab need lehmad ning terve Eesti ärkab," sõnas ta.

Ta nentis, et maailmas on tõepoolest tegemist ainulaadse põlistõuga, mis on kantud aastal 1993 ÜRO ohustatud põllumajandusloomade nimekirja.

Eestis ei suuda maatõugu veis võistelda küll Eesti Holsteini või punase veisega, kuid loomakasvatajad ikkagi tõugu peavad ja tunnevad.

Raid hakkas naerma, kui kuulis, et Facebooki algoritmid nüüd veiste vahendamist takistama hakkavad. "Kuidas ma siis nüüd peaksin pakkumisi vahendama? Neid ei olegi niisama müüa, kõikidel hoitakse väga täpselt sima peal," sõnas ta. Muuhulgas vahendatakse postitusi Maakarja Kasvatajate Seltsi Facebooki lehel.

Ta sõnas, et vanadaam, kelle lehmade äraandmisest saaga alguse sai, on tilluke märk hiiglaslikust problemist. "Ükski pank ei anna maatõugu veiste kasvatajatele laenu, et ehitada uus laut, laudad on 50 aastat vanad. Ei ole ühtegi Eesti inimest, kes tuleks lauta tööle, ükskõik kui palju sa talle raha maksad, ta lihtsalt ei tule lüpsma, sest see nõuab täpsust ja oskusi," sõnas ta.

Nimelt on maatõugu veiste piim väga rammus - nende piimatoodang on väiksem, kui teistel Eestis levinud lehmatõugudel, kuid see piim on valgurikas ning külluslik. "Kuni piimatootjad maksavad piimakoguse, mitte piima kvaliteedi eest, seni polegi meil midagi teha," lõpetas Raid.

Nüüd on ootamatult aga Facebooki algoritmid saanud täiendavaks ohuks maatõugu veiste püsimajäämisele.

Eesti maatõugu veis Foto: Eesti Maakarja Kasvatajate Selts