Evelyn Sepp: milleks on vaja venekeelseid koole vaenata ja nende keeleõppe ja -nõude standard sisuliselt kaotada?
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et valitsus teeb ilmselt Tallinna vene koolidele keeleõppeks erandi. Teenusmajanduse Koja tegevjuht Evelyn Sepp leiab, et vajalik on kehtestatud keeleõppe nõuete järjekindel nõudmine ja nende tagamine nii õppimise kui õpetajate motiveerimisega.
"Keeleline andekus pole mõistagi mingi lojaalsuse näitaja, aga Keskerakonna suur soov leevendada keelenõudeid on mitmes mõttes kõhedust tekitav," kirjutas Sepp Facebookis.
"Lihtsalt mõned küsimused: mis segab 12 aastat Tallinnas ainuvõimu omavas linnas tagada lastele tegelik keeleoskus!? Mitte midagi. Mis keelab või keelas praegu tagada venekeelsetes koolides tegelik keeleõppe kvaliteet ning lastele ja õpetajatele sisuline keeleoskus!? Mitte midagi. Peale selle muidugi, et puudub motivatsioon. Õigemini, see viimane on olemas, aga see väljendub pigem jätkuvas soovis tekitada endast n-ö sõltuvaid inimgruppe," kritiseeris Sepp.
Tema sõnul on Eestis nii eesti keelt valdavaid õpetajaid kui ka neid, kes seda tegelikult ei valda, kes ei ole valmis ega soovi oma ainet selles keeles õpetada ega ka ise õppida. "Sel juhul jääks üle ainus võimalus nad asendada. Seega elektoraadi küsimus puhtalt," märkis Sepp.
"Ja veel — palju sel teemal targutajatest tegelikult asjast midagi teab? Miks on küll nii, et keelenõuded elavad oma elu, aga keeleoskus oma? Eksamiteks õpitakse massiliselt mõned tekstid pähe, saamata aru, millest need räägivad või miks need on vajalikud-olulised. Eksamid on tehtud, keeletase “määratud”, aga määratus Eesti keelest ja kultuuriruumist jääb ikka valgusaastate kaugusele," leidis ta.
Sepp ei mõista, milleks on vajalik keelenõude sisuline kaotamine. "Ja kogu selle lühikokkuvõtte juures ei saa mina küll aru, milleks on vaja neid venekeelseid koole sel viisil vaenata ja nende keeleõppe ja keelenõude standard sisuliselt kaotada. No ei saa aru. Ainus, mida teha on vaja, mida teha sai ja pidigi tegema, oli kehtestatud nõuete järjekindel nõudmine ja nende tagamine nii õppimise kui õpetajate motiveerimisega. Aga tõesti milleks: kõigepealt parem venestame, siis anname hallid passid ja siis oleme kõik õnnetud, sest meil ongi kaks Eestit. Kuniks…" vihjas Sepp.
"Ja Margusele [Tsahkna] ja teistele — ärge ajage häma — sisuliselt ei tee te midagi, kuniks te ei lähe juurte juurde ja ei hakka tegema ebamugavaid otsuseid," viitas Sepp valitsuskoalitsiooni kuuluva Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehe Margus Tsahkna öeldule, et valitsusel on plaanis eesti keele taseme nõuet venekeelsetele gümnaasiumidele hoopis tõsta.
"Teie aga lasete mõnusalt võimu peal liugu ja lasete oma koalitsioonipartneril tänutäheks ära teha kõik, mis ei ole tegelikult Eesti huvides. Teie endi kätega," lisas Sepp.
Sergei Metlev: Keskerakond peab vist vene noori õppimisvõimetuteks kaotajateks
Vabaerakonna liikme, vene kooli teemaga pikalt tegelenud Sergei Metlevi sõnul tähendab haridusminister Mailis Repsi poolt ette pandud eestikeelse õppe erandi lubamine vähemalt kahele Tallinna koolile Eesti koolihariduse keelelise ja mentaalse lõhestatuse jätkumist.
„Tallinna keskerakondliku linnavalitsuse survel on vene gümnaasiumid pidanud ka varem esitama valitsusele eranditaotlusi 60-protsendilise eestikeelse õppe nõude kaotamiseks. See on parteiline tahe, mitte hariduslik vajadus. Eelmised valitsused, kus töötasid ka IRL ja sotsid, keeldusid taotlusi rahuldamast. Minister Repsi väited erandite võimalikkuse kohta viitavad, et koalitsioonipartnerid on valmis tegema vene kooli teemal kannapöörde. Kannatavad vene õpilased ja õpetajad, keda tiritakse järjekordselt poliitsõtta. Kannatab vene noorte eesti keele oskus ja väljavaated Eesti ühiskonnas,“ kritiseeris Metlev.
„Keskerakond peab vist vene noori õppimisvõimetuteks kaotajateks, kes saa kunagi hakkama teiste keeltega ega lõimu siinsesse ühiskonda. See on alandav. Kui haridusminister väidab, et erandile järgneb õpilaste perfektne eesti keele oskus, siis kuidas on võimalik, et kehtiv eestikeelne õpe seda välistab? Siin ei ole loogikat.“
Metlevi sõnul on aeg lõpetada kukerpallide tegemine ülemineku teemal ning pühendada jõud keelelise segregatsiooni lõpetamiseks Eesti koolihariduses.
„Pidevalt räägitakse, et üleminek on probleem. Aga see on lõppenud 2012. aastal. Nüüd on vaja ühtlustada koolide tasemed, koolitada õpetajaid. Eeskujuks on selline gümnaasium, kus õpilased õpivad koos, sõltumata emakeelest ja rahvusvähemused säilitavad oma keele ja kultuuri. Punktid keeletunnistusel ei lase vene noortel mõista Eesti mentaliteeti, leida eestlasest sõpru ja saada hakkama tööturul — selleks on vaja eestikeelset õppekeskkonda.“
Ajaleht “Pealinn” kirjutas esmaspäeval, et haridus- ja teadusminister Mailis Reps oli BNS-ile öelnud, et ilmselt rahuldab valitsus mõnede Tallinna vene koolide palve saada eesti keele õppeks erisus, kui selline taotlus tehakse.
“Me oleme põhimõtteliselt kokku leppinud, et valitsus seekord [sellise taotluse] rahuldab, aga loomulikult me tahame ka haridusministeeriumis, kes me peame [taotluse valitsusele] esitama, näha ja kokku leppida need tegevused keeleõppe taseme tugevdamiseks,” ütles Reps BNS-ile.
Erisuse lubamine tähendab sisuliselt seda, et mõnel koolil lubatakse taganeda 60-protsendilise eestikeelse õppe nõudest ja õpetada aineid väiksemas mahus eesti keeles. Samas peab aga gümnaasiumiastmest väljuv õpilane tegema eesti keele lõpueksami B2 taseme asemel C1 tasemel.
