Evelyn Sepp: Keskerakonna valimiskaotus ei piirdunud kolme kohaga parlamendis
Sepp kirjutas, et õigem oleks öelda, et Keskerakond ei osalenud uute valijate juurdevõitmises.
"Ja seda kõike olukorras, kus me olime "suurim ja tugevaim" opositsioonijõud," märkis Sepp. "Lausa löögirusikas ja alternatiiv Andrus Ansipi juhitud valitsuskoalitsioonile."
Teise tähelepanekuna tõi Sepp valimistulemusi analüüsides välja, et Keskerakonna suure võiduna reklaamitud võit kahes Tallinna ja Ida-Virumaa valimisringkonnas ei kompenseeri kuidagi kaotust ülejäänud üheksas ringkonnas.
"See nagu polegi tegelikult võit," kirjutas ta.
Pisut ümardatuna on häälteliikumise dünaamika järgmine - Tallinnas saadi juurde 5000 häält, üle-eestiliselt kaotati 10 000, seega saldo nende üheksa piirkonna kahjuks on ligi 15 000 häält.
Kui aga vaadata veel kord kogutulemust suures pildis ja mõtiskleda selle üle, mis selle taga üleriigilises plaanis on, siis ei ole 0,6-protsendiline toetuse kasv ja 5000 lisahäält Tallinnas sugugi ühemõtteliselt võit ülejäänud Eesti toetuse kadumise taustal, leidis Sepp.
"Tõsi, Keskerakonna Tallinna ligi 53 000 häälest kuulus tervelt 23 000 ühele inimesele, aga eks seegi peaks meid mõtlema panema märksa laeimalt kui selliste valduste tootmine Tema Enda toetuseks," kirjutas Sepp.
Suurimad tõusjad ka Tallinnas olid sotsiaaldemokraadid, kes kasvatasid oma saaki ligi 8000 hääle ja nelja protsendipunkti võrra.
Keskerakond on valdavalt eestikeelses inforuumis olevate valijatega asustatud ringkondades kaotanud toetust keskmiselt 20-25 protsenti. Vähim Tartu linnas ja enim Lääne-Virumaal ja Järva-Viljandimaa ringkonnas.
See ei räägi Sepa sõnul niivõrd häälte absoluutarvudest, vaid regionaalse toetuse kaost ehk sellest, kui ühe isiku- ja pealinnakeskseks on Keskerakond tegelikult muutunud.
"Ja olgu öeldud, et tegemist ei ole ühekordse tagasilöögiga, vaid trendiga, mis kogub hoogu juba 2003. aastast, kuid nüüd paistab on suurenemas progresseeruvalt," märkis Sepp oma sissekandes.
Kes saab opositsiooni liidriks?
Valimistulemuste analüüs näitab Sepa sõnul, et jõudude vahekord opositsiooni ja koalisiooni vahel ei ole muutnud, kuid on jõuliselt muutunud opositsiooni sees.
Tinglikult võib tema sõnul oletada, et eelmises koosseisus valitsust toetanud rohelised on oma kuus kohta kaotanud Reformile-IRLie, kelle kohtade arv kokku kasvas just kuue võrra.
Ka opositsioon jagas ümber kuus varemalt Rahvaliidu valduses olnud kohta. Neile lisaks Keskerakonna kaotatud kolm kohta teevadki kokku sotside üheksa lisakohta.
"Paneb lihtsalt mõtlema, kes tegelikult hakkab lähiaastatel parlamendis etendama opositsiooni liidri rolli," kirjutas Sepp. "See ei pruugi sugugi kuuluda Keskerakonnale, kel on kvantiteedilt küll suurem esindus kui sotsidel, aga eks aeg näitab."
Keskerakond vajab muutusi
Sepp leiab, et selle rolli kaotuse vältimiseks vajab Keskerakond märksa tõsisemat muutust kui juhatus või eesootav volikogu oma seniselt stiililt loota lubavad.
Ja jätkab: "Olen igati nõus sellega, et erakond ei pea ametisse valima ega ka maha valima erakonna esimeest meedia vahendusel, küll aga ei ole erakonna poliitikaga seonduv kaugeltki selle seltskonna eraasi."
"Poliitika on avalik asi ja seda tehakse avalikes, mitte erahuvides," on Sepp veendunud. "Seega tuleb nüüd ja edaspidigi jätkata oluliste analüüside ausat tegemist nii, et ka erakonna toetajatel oleks võimalik kaasa mõelda."
Lõpetuseks märgib ta: "Ja mõistagi võib mind jäädagi süüdistama "kibestumises ja milles kõiges veel," aga vaevalt, et keegi viitsiks oma kenast laupäevast mõned tunnid raisata kättemaksuks nende tabelite kokku seadmiseks ja erakonna tuleviku seisukohatl oluliste küsimuste püstitamiseks. Pigem ikka hoolimisest, mitte ükskõiksusest!"
