"Küsimus, kas Eesti peaks järgmisel Eurovisioonil osalema on umbes sama tobe, kui siis, kui Eesti ei võidaks olümpiamängudelt ühtegi medalit ja me alustaks tõsimeeli tormilist arutelu selle üle, et ehk ei peaks Eesti järgmistest olümpiamängudest üldse enam osa võtma," kirjutab Sepp pma blogis.

Sepa sõnul pole Eurovisioon ei Eesti ega ka teiste riikide jaoks lauluvõistlus. "See võistlus on pisut poliitikat, üksjagu meelelahutust, aga peamiselt suur riikide reklaamiprojekt. Umbes viissada miljonit korda suurem, mõjukam ja tõhusam kui meie kurikuulus märgikampaania Welcome to Estonia oli."

Ta möönab, et poliitikat oli seal ka, aga esimesed kolm ja ka järgmised neli-viis olid popmuusika skaalas ja võrrelduna teistega ikkagi rohkem laulud.

Sepp kiidab, et Tanel Padar ja Dave Benton on oma Eurovisiooni võiduga enam ära teinud kui ükski teine mainekampaania seda teha suutnuks või ka tulevikus ilmselt teeb.

Eesti Ettevõtluse Arendamise SA poolt korraldatav mainekampaania 150 miljoni krooni eest on hea, kuid võimalus, mis tänavu Eurovisioonil nõmetsemisega ära raisati, tõi kaudselt kahju suurusjärkude võrra rohkem, kirjutab Sepp.

Olgu Eurovisiooni nimi lauluvõistlus, aga Sepa hinnangul on tegu ikkagi peamiselt riikide maineprojektiga. "Ja ilmselt oleks ka rahvusringhäälingul taas aeg sellesse nii ka suhtuda. Ja kui probleemid avatuma mõtlemisega ei ole organisatsioonisiseselt ületatavad, tuleb ilmselt hobuseid vahetada."