Viktor Andrejev, Jevgeni Tomberg ja Valentina Võssotskaja soovivad oma eelnõuga eksameist vabastada need pensioniikka jõudnud kodakondsuseta isikud, kes on Eestis sündinud või siin vähemalt kümme aastat elanud.

Eelnõu autorite hinnangul annaksid need parandused võimaluse veeta oma pensionipõlv rahulikult ja väärikalt neile vanureile, kes on kümne aasta jooksul pärast taasiseseisvumist näidanud oma lojaalsust Eesti riigile, sest pole võtnud mõne muu riigi, eelkõige Venemaa kodakondsust.

Kolm riigikogulast viitas ka Euroopa Nõukogu juures asuva rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjoni eelmise aasta juuni aruandele, mis väljendas muret vähemuste integratsiooni pärast Eesti ühiskonda.

Nad viitasid ka naturalisatsioonitempo aeglustumisele, väites, et praegu sooritab kodakondsuse eksami umbes 1000 inimest aastast, kuid mittekodanikke on ligikaudu 175 000.

Eelmisel nädalal nurises naturalisatsioonitempo aeglustumise pärast ka keskerakondlasest rahvastikuminister Eldar Efendijev, kes soovitas vanuritele lihtsustada kodakondsuse saamise reegleid. Ministri hinnangul tõuseb tänavu kodakondsuse saanute arv umbes 4000 inimeseni, kuid niinimetatud halli passi omanikke on Eestis 168 000.

Reformierakondlasest peaminister Siim Kallas on need ettepanekud tagasi lükanud. Ta teatas kolmapäeval Postimehes ilmunud intervjuus, et kodakondsuse saamise reegleid pole vaja leevendada ning kodakondsuseta isikute suur hulk pole eriline probleem.

Ka keskerakondlasest siseminister Ain Seppik ütles ajalehele, et praegune valitsus kodakondsuse saamise nõudeid ei muuda. Haridusminister Mailis Rand on küll moodustanud komisjoni, mis tegeleb keeleeksami lihtsustamisega, kuid Seppiku hinnangul ei jõua see enne valimisi oma tööd lõpetada.