Euroskeptikute osakaal langeb jätkuvalt

Oktoobris toetas Eesti kuulumist Euroopa Liitu 78 protsenti Eesti kodanikest, selgitas EMORi uuring.

Toetus on olnud stabiilselt kõrge aasta algusest saadik, püsides 67-70 protsendi piires. Septembris tõusis toetus 74 protsendini.

Eelnevad uuringud on näidanud, et positiivne suhtumine Euroopa Liitu on seotud inimese majandusliku edukusega.

EMORi suunajuhi Aivar Voogi hinnangul on kasvava toetuse põhjused peamiselt majanduslikku laadi: majanduskasvu positiivne kajastus meedias, Eesti ettevõtete edu, palkade kiire kasv, ostuvõime suurenemine ja sellest tulenevalt enesekindluse tugevnemine. Vähenenud on ka Euroopa Liiduga seotud hirmud.

Oktoobris uuris EMOR ka elanike suhtumist Euroopa Liidu laienemisse. Selle jätkumist pooldab 50 protsenti elanikkonnast ja peamiselt seetõttu, et meil ei ole ise alles liitununa moraalset õigust teistele takistusi teha. Laienemise suurimad toetajad on nooremad, alla 35-aastased Eesti elanikud, kelle seas on toetusprotsent 59.

Vaid kolmandik Eesti elanikest on kuulnud, et Euroopa Komisjon on andnud laienemiseks soovituse Bulgaariale ja Rumeeniale. Ligi pool elanikest ei näe nende riikide liitumisest arvestatavat mõju Eestile. Kolmandik küsitletuist näeb selles negatiivset mõju, näiteks võõrtööjõu sissevoolu või Euroopa Liidu toetussummade vähenemist Eestile. Viiendik näeb uutes liitujates positiivset mõju, kuna Euroopa Liidu siseturg laieneb ja avanevad uued võimalused majanduse arenguks.

Küsitleti 1001 15-74-aastast Eesti elanikku. Nendest 749 olid valimisealised Eesti kodanikud.