Eurosaadikute palga seadus kukkus läbi

Riigikogus kukkus esmaspäeval taas läbi Eestist Euroopa Parlamenti valitud saadikute palka sätestav seadus, sest ei kogunud piisavalt poolthääli.

Seadus vajas vastuvõtmiseks 51 häält, kuid seda toetas vaid 42 saadikut. Vastuhääli oli kolm, erapooletuks jäi 16 inimest. 18 riigikogulast ei hääletanud, puudujaid oli 22.

Samasisuline eelnõu kukkus läbi juba 20. mail, mil seda toetas 37 riigikogulast. Mitme saadiku hinnangul põhjustasid eelnõu läbikukkumise siis põhiseaduskomisjoni Res Publicasse kuuluva esimehe Urmas Reinsalu muudatusettepanekud, mis jätavad Eestist europarlamenti valitud saadikud ilma riigikogu liikmeile nende volituste lõppedes ette nähtud hüvitistest ja eripensionidest.

13. juunil valis rahvas riigikogu liikmeist europarlamenti sotsiaaldemokraat Toomas Hendrik Ilvese, reformierakondlase Toomas Savi, keskerakondlase Siiri Oviiri ja isamaaliitlase Tunne Kelami, loobumisest teatanud Ivari Padari asemel on oma siirdumist europarlamenti kinnitanud sotsiaaldemokraat Andres Tarand.

Esmaspäeval toetasid seaduse vastuvõtmist Res Publica, Rahvaliidu ja sotsiaalliberaalide ühenduse liikmed. Vastu oli kolm sotsiaaldemokraati. Erapooletute seas oli 15 reformierakondlast. Isamaaliitlased ja keskerakondlased ei hääletanud või puudusid.

Europarlamendi liikmetele maksavad palka liikmesriigid ise, eelnõu järgi olnuks Eestist valitud saadiku palk võrdne riigikogu liikme ametipalgaga. Hüvitisi ja riigikogu liikme pensioni poleks Eestist valitud europarlamendisaadikud saanud. Oma liikmete saadikutööga seotud kulutused hüvitab europarlament.

Riigikogu lihtliikme ametipalk on neli Eesti keskmist palka, arvestuse alus on eelmise aasta neljanda kvartali keskmine palk. Tänavu 1. märtsist kuni järgmise aasta 28. veebruarini on see 28.508 krooni kuus.

Riigikogu Euroopa asjade komisjoni reformierakondlasest esimees Rein Lang ütles BNS-ile, et komisjon algatab eelnõu uuesti selle esialgses variandis ehk ilma vaidlusi tekitanud parandusteta. Ta ei osanud täpselt öelda, millal komisjon seda teeb, sest selleks peab riigikogu kokku tulema, kuid viitas sügisele, mil eripensionide osa tuleb selgeks vaielda.

Lang möönis, et seaduse läbipõrumine seostub Reinsalu muudatustega. Ta lisas siiski, et küsimus on laiem, kui ühes või teises kindlas isikus. “Kui inimene kunagi töökohta valides arvestas tollaseid reegleid, siis mis õigus on ühel seltskonnal neid tagantjärele muuta,” ütles ta. “Sama loogika järgi võiks ju ka kunagisi erastamisotsuseid tühistama hakata.”

Seaduse läbikukkumine ei tähenda siiski, et riigikogust europarlamenti valitud saadikud rahata jäävad. Kehtivast seadusest tulenevalt säilib neil riigikogulase volituste lõppemise järel riigikogu liikme ametipalk staažist sõltuvalt kas kolmeks või kuueks kuuks.