Eurosaadikud teenivad 3 kuuga 171 000 krooni

Viis europarlamendi saadikut võivad järgneva kolme kuu jooksul teenida enam kui 171 000 krooni, sest Riigikogu võib neile tagantjärele määrata ka riigikogulase palga.

13. juunil europarlamenti valitud Siiri Oviiril, Toomas Savil, Tunne Kelamil, Toomas Hendrik Ilvesel ja Andres Tarandil lõppesid riigikogulase volitused 2. juulil. Alates teisipäevast on nad täieõiguslikud Euroopa Parlamendi saadikud, kel on õigus saada kõiki esindusorgani poolt sätestatud hüvesid, kirjutab SL Õhtuleht.

Oviirile, Savile, Kelamile, Ilvesele ja Tarandile makstakse kolme kuu hüvitis — 85 524 krooni. Samuti võib riigikogu neile tagantjärele määrata alates eilsest ka parlamendi lihtliikme kuupalga, mis on 28 508 krooni kuus. Seega võib neist igaüks teenida kolme kuuga 171 048 krooni. Europarlamenti valitud sotsiaaldemokraat Marianne Mikko hüvitist ei saa, sest tema Riigikogu koosseisu ei kuulunud.

Riigikogu kantselei direktori Heiki Sibula sõnul on europarlamendi liikmete palgaseadus tänavu olnud juba kahel korral lõpphääletusel ja jäänud vastu võtmata. 20. mail kukkus samasisuline eelnõu läbi — seda toetas vaid 37 saadikut, vaja olnuks 51 riigikogulase poolthäält. 28. juunil kukkus eelnõu taas läbi, kogudes 42 saadiku poolthääle. Teisipäevast hakkas Riigikogu nende palgaküsimusega uuesti tegelema.

Mitme Riigikogulase hinnangul põhjustasid eelnõu läbikukkumise põhiseaduskomisjoni Res Publicasse kuuluva esimehe Urmas Reinsalu muudatusettepanekud, mis jätavad Eestist europarlamenti valitud saadikud ilma Riigikogu liikmeile nende volituste lõppedes ette nähtud hüvitistest ja eripensionidest.

Res Publica fraktsiooni juht Siim-Valmar Kiisler märgib, et oleks paslik, kui eurosaadik ei saaks samaaegselt europarlamendi palgaga hüvitist riigikogust lahkumise puhul. Ta lisab, et kuivõrd teisipäeval taas Riigikogu menetlusse antud eelnõu kohaselt makstaks selle vastuvõtmise korral viiele saadikule palka tagantjärele ning Eesti esindajad saavad niikuinii ka kolme kuu hüvitise parlamendist lahkumise puhul, peab Res Publica fraktsioon edasist käitumist tõsiselt arutama. “Jätaksin probleemi eetilise hindamise avalikkusele,” lisab ta.

Riigikogu liikme ametipalka ja sotsiaalseid tagatisi käsitlev seadus ütleb, et parlamendiliige saab oma volituste lõppedes riigikogus olemise staažist sõltuvalt kolme või kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise.

Teisipäeval kolmandat korda esitatud eelnõu on vaja seadusena vastu võtta, kuna europarlamendil pole oma liikme statuuti, mis näeks ette eurosaadikute tasustamise Euroopa Parlamendi eelarvest.

Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni kuuluv Tunne Kelam ei taha topeltpalga saamist kuidagi hinnata. “Olen aru saanud, et kuivõrd meile palka ei maksta, siis peaks hüvitis palga asemel olema.” Kelam lisab, et pole saanud rahaküsimustele üldse mõelda, kuna Strasbourgi esimesel täiskogu istungil on nii palju tegemist. “Ma pole Eestis toimuvaga eriti kursis ja asjaolusid teadmata ei taha rahaküsimust kommenteerida.”

Kuigi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni kuuluv Toomas Hendrik Ilves on varem öelnud, et riigikogulase lihtliikme palk on europarlamendis toimetulekuks liiga väike, on Ilvese arvamust pareerinud Euroopa asjade komisjoni esimees reformierakondlane Rein Lang, kelle hinnangul ei peaks Eesti saadikud puudust tundma, sest europarlamendis saab ka hulgaliselt lisatasusid.

Lang esitas ka eurosaadikute palka käsitleva seaduseelnõu kolmandat korda täiskogu menetlusse. “Kolm on kohtu seadus ja komisjoni nimel on mul au anda Riigikogu menetlusse Euroopa Parlamendi valimise seaduse täiendamise seaduse eelnõu, mille sisu on, et Euroopa Parlamendi saadikutele võiks ka palka maksta.”