Eurorahade juurdesaamiseks kaalub valitsus Eesti "jagamist" kaheks, sest Harjumaa on Euroopa keskmisest jõukam, aga ülejäänud Eesti pole

Valitsus on põgusalt arutanud võimalust käsitleda Eestit järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil aastast 2021 kahe eraldi piirkonnana, mis võimaldaks tuua miljoneid lisaeurosid, vahendas ERR-i uudisteportaal.

Kuna Eesti keskmine sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ületab enne järgmise eelarveperioodi algust 75 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, tähendab see toetussummade vähenemist.

Kui aga käsitleda Eestit kahe erineva piirkonnana, võiks see meile sotsiaaldemokraatide arvutusel tuua seitsme aasta peale kuni 700 miljonit lisaeurot.

Harjumaa sisemajanduse kogutoodang inimese kohta läheneb 110 protsendile Euroopa Liidu keskmisest, aga ülejäänud Eestis jääb see keskmiselt alla 60 protsendi.

Maaeluminister Tarmo Tamm (KE) ütles ERR-ile, et seda plaani tasuks kindlasti kaaluda. "Kahjuks eelmistel perioodidel ei ole valitsuses seda arutatud. Tuli nüüd alles välja, et Leedu on erinevalt meist seda rakendanud. Maaeluministrina on see teema atraktiivne. Kui me saame EL-i rahadega maaelu järele aidata, siis mis saab veel parem olla."