Euroraha viib ametnikud kallilt reisima ja koolitama

 (47)
Välismaale
Corbis/Scanpix

Kui kultuurkapital maksab näitlejatele inspiratsiooni otsimiseks soojamaareise kinni, siis ametnikud saavad sama teha euroraha abil. Ametnikud õpivad reisidel kõike avalikust esinemisest kuni teemapargi arendamiseni.

Nii näiteks on haridusministeeriumi ametnikel võimalik rohkem kui 60 000 krooni eest osaleda Prantsusmaa Vahemere äärses kuurortlinnas Nizzas toimuval haridusindikaatorite konverentsil; ise nad kutsuvad seda stažeerimisprojektiks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Nimelt kiitis riigisekretär Heiki Loot reedel heaks pea 11 miljonit krooni maksma minevad riigiametnike stažeerimisreisid ning tippametnike koolitusprojektid, mida rahastatakse riigikantselei hallatavast õilsa nimega euromeetmest “Haldusvõimekuse arendamine”.

Itaalia CSI statistika

Stažeerimise sildi all saadab Lõuna politseiprefektuur politsei- ja vanglaametnikud 237 000 krooni eest tutvuma Suurbritannia kinnipidamisasutustega.

See projekt annab kindlasti palju mõtteainet, sest Briti meedia väitel on seal Euroopa üks kõige ülerahvastatum vanglasüsteem, mis näitab akuutseid kokkukukkumise märke.

Statistikaameti protsessijuhtimise töörühm aga saadetakse stažeerima Itaaliasse Piedmonte maakonna statistikaorganisatsiooni CSI-Piedmonte juurde 251 000 krooni eest.

Itaalia statistikud on Euroopas kuulsust kogunud pärast seda, kui paljastus selle riigi osav manipuleerimine euroga ühinemiseks vajaliku riigivõla ja inflatsiooniarvudega.

Stažeerimisprogramm laieneb ka maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste ametnikele. Nii sõidavad Paide vallavalitsuse ametnikud peaaegu 170 000 krooni eest Hollandisse ja Belgiasse, et uurida Süda-Järvamaa teemapargi Mini Eesti planeerimise ja arendamise mõjusid piirkonna sotsiaalmajanduslikule arengule. Seda siis vastavalt Brüsseli, Haagi ja Oederani linnas töötavate teemaparkide eeskujul.

Kõige uskumatumad summad aga paigutatakse tippametnike koolitamisse. Näiteks keskkonnaministeerium kavatseb ministeeriumi tipp- ja keskastmejuhtidele pakkuda juhtimiskoolitusi 674 000 krooni eest. Teist sama palju saadakse koolitusele “Ametnik kui klienditeenindaja”.

Saue võimekus paremaks!

Sotsiaalministeerium tõstab 400 000 krooni eest meeskonnajuhtide ametialast võimekust, õpetades neid läbirääkimisi pidama.

Välisministeerium “juhib muudatusi” meeskondade koostöö treeningu abil ning 270 000 krooni toel.

Valitsusasutustest kõrgeimate palkadega riigiprokuratuuris kulub pea 400 000 tipp- ja keskastmejuhtide arendamise programmile.

Lakoonilise pealkirjaga projekt “Saue linna haldusvõimekus paremaks” maksab 175 000 ja Tartu maavalitsuse korraldatav projekt “Tartumaa tippjuhtide sünergia arendamine” 174 000 krooni.

Kõigest 1500 elanikuga Järvakandi vallavalitsuse üheksa ametniku haldusvõimekuse koolituse maksumus on aga tervelt 210 000 krooni.

Raplamaal on senini vist tegemist vähe mõjukate ning kehvadest kõnemeestest ametnikega, sest Raplamaa omavalitsuste liit pakub 150 000-kroonist juhtide kompetentsikoolitust — avalik esinemine ja sotsiaalne mõjutamine.

Huvitaval kombel kehtib riigikantseleis kord, mille järgi nad ei või isegi juba heakskiidu saanud projekte ilma rahasaaja nõusolekuta välja anda.

Seda vaatamata sellele, et euroraha kasutamise plaanid peaksid sarnaselt muu maksumaksja raha kulutamisega olema avalikkusele selgelt läbipaistvad.

Neljast riigist rakendatavaid ideid

Mida koolitus- ja stažeerimisprojektid endast kujutavad, saab lugeda riigiametnike veebis avalikustatud sarnaste ettevõtmiste “edulugudest”, sest n-ö riigiametnike kulka on euroraha toel töötanud juba paar aastat.

Nii näiteks viis justiitsministeerium eelmise aasta lõpul ja selle alguses ellu 200 000 krooni maksnud stažeerimisprogrammi avaliku teenistusereformide ja regulatsiooni teemadel selle eest vastutavatele ametnikele.

Neli ametnikku sõitsid selle raha eest nelja riiki — Soome, Sloveeniasse, Hollandisse ja Šveitsi.

“Külaskäigud olid paaripäevased. Üldiselt leidsid projektis osalenud, et stažeerimise eesmärgid saavutati. Osalejad said olulist informatsiooni nii avaliku teenistuse süsteemi rakendusliku poole kui ka riiklike poliitikate kohta, samuti saadi mitmeid uusi ideid, mida Eesti kontekstis oleks võimalik rakendada,” kirjutavad justiitsministeeriumi ametnikud üldises kokkuvõttes.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines