Europarteid aitavad venelased Brüsselisse?

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP) kutsel viibis siin eurovasakpoolsete konsultant, kes andis Maardu linnapeale Georgi Bõstrovile, Dimitri Klenskile ja teistele nõu, kuidas Euroopa parlamenti pääseda.

EÜVP juhatuse esimees Sergei Jürgens rääkis ajalehele MK-Estonija, et valimiseelsete tehnoloogiate konsultant Yossif Ben-Bassat andis jaanuari lõpus Euroopa Parlamenti pürgivatele kandidaatidele, kelle seas on ka Georgi Bõstrov, nädala jooksul nõu, kuidas saavutada eurovalimistel maksimaalne tulemus.

Ajaleht kirjutab, et tegutsemisinnust Maardu linnapeal Bõstrovil puudust ei tule, kuid juhiande puhul jääb küsimus avatuks. Eelmistel valimistel sai ta väärika tulemuse – 6183 häält, kuid vähemalt ühe Brüsseli mandaadi saamiseks on vene valimisnimekirjal vaja mitu sellise kaliibriga inimest.

Ja teiseks kerkib üles suur küsimus, kui kasulik oleks kohalikele venelastele Bõstrovi saatmine Brüsselisse euroasju ajama. Teada on, et ta inglise keelt ei valda, eesti keelt mõistab enam-vähem, kuid mitte piisavalt ja vaevalt, et keegi hakkab talle seal asju vene keelde tõlkima.

Dimitri Klenski on vastuoluline tegelane, kes ühest küljest on populaarne, kuid teisalt pole paljud temaga rahul. Stanislav Tšerepanovil on tugev trump – hiljutine kohtuvõit kultuuriministeeriumi üle vene kultuuriautonoomia küsimustes, mis upitab mehe ambitsioone.

Riigikogusse kuuluv Vladimir Velman pelgab, et suurte egode tõttu lähevad kandidaadid omavahel valimisnimekirja esinumbri pärast tülli ja häid tulemusi ei pruugi tulla.

Keskerakonnal on reaalne võimalus noppida neilt valimistelt kolm eurokohta – kõik sõltub valimisaktiivsusest (2004 oli see alla 27 protsendi), arvab Velman, kes ka ise tahaks Eestimaa tolmu jalge alt pühkida, kuid keeruline saab olema nimekirja etteotsa saamine.

Veel pürib Brüsselisse Narvast pärit Venemaa kodanike liider Juri Mišin, kes võttis hiljuti endale Eesti kodakondsuse – väidetavalt just soovist kandideerida Euroopa Parlamenti. Teda on aga siiani nähtud vaid, sotsiaaldemokraatide Narva esinduse avamisel, mis näitab, et Mišin just ei põle vene nimekirjaga liitumise soovist.

Aastaid tagasi oma skandaalse käitumise ja sidemete poolest Žirinovski parteiga tuntuks saanud Tallinna Venemaa Kodanike Liidu esimees Pjotr Rožok pöördus aga kirjalikus vormis kõigi venekeelsete valijate poole palvega, et need ei annaks oma hääli „kõik veneliku kaotanud“ vene saadikutele.

Lisaks soovitab Rožok mitte anda oma hääl isehakanud vene kaasmaalastele, kes olevat määratud Vene saatkonna poolt ning on parteilised ülejooksikud. Rožok soovitab hääletada hoopis Klenski poolt.

Üllatusega avastas MK-Estonija IRL valimisnimekirjast kuuendalt kohalt vähetuntud vene nime – Svetlana Baltina. Selgub, et ta on ka aastatel 2002 ja 2005 osalenud kohalikel valimistel (sai vastavalt 52 ja 13 häält).

IRLi esindaja Jekaterina Rikkas kinnitas ajalehele, et Baltina kandideerimine pole seotud poliitkorrektsusega ja eesmärgiga „kaunistada“ oma valimisnimekirja vene perekonnanimega. „Ta ei esinda üldse vene seisukohti. Õppis eesti koolis, igal pool räägib eesti keeles. Pigem ta võeti nimekirja naisvalijate juurdemeelitamiseks,“ selgitas Rikkas.

Siiski Baltina 6. järjekorranumber talle europarlamenti pääsuks suuri šansse ei tõota. IRLi esindaja sõnul pole erakond endale konkreetseid eesmärke püstitanud, kuid loodetakse saada vähemalt üks koht. Arvestades fakti, et Eestile on europarlamendis ette nähtud vaid kuus kohta, siis kahe mandaadi saamist võiks pidada väga heaks saavutuseks.