”Arenenud riikides raisatakse toitu enamasti tarneahela lõpus ja tarbimisel. Meil kõigil on vastutus probleemi lahendamiseks, ” ütles raportöör Biljana Borzan. “Minu raport kutsub üles koordineeritud tegevuseks märgistamise, vastutuse ja hariduse vallas, sest suur osa tarbijaid ei tea märgistuse “parim enne” ja „kõlblik kuni“ täpset tähendust. Samuti peame kõrvaldama puudujäägid kehtivates reeglites, mis raskendavad toidu annetamist,” lisas ta.

Resolutsioon võeti vastu häältega 623 poolt, 33 vastu, 20 erapooletut.

Saadikud kutsuvad ELi liikmesriike vähendama 2025. aastaks toidujäätmeid 30 protsenti ning 2030. aastaks 50 protsenti (võrreldes 2014. aasta tasemega).

Resolutsioonis kutsutakse Euroopa Komisjoni, ELi liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi tegema kõikide sidusrühmadega koostööd, et parandada tarbijate arusaama „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ märgistusest ning toiduainete kasutuskõlblikkusest ka pärast „parim enne“ tähtpäeva möödumist.

Euroopa Komisjonil tuleks hinnata kas võiks olla kasu, kui toodetelt eemaldada teatavad tähtpäevad, juhul kui nendega ei ole seotud ei tervise- ega keskkonnaohud.

Toiduannetuste lihtsustamine

Saadikud kutsuvad Euroopa Komisjoni üles esitama ettepanek käibemaksudirektiivi muutmiseks, et vabastada toiduannetused maksustamisest. Enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondi tuleks kasutada toidu annetamise hõlbustamiseks, sh. rahastades annetatud toidu säilitamist ja transpordi taristut.

Hinnangute kohaselt läheb ELis igal aastal raisku 88 miljonit tonni toitu. ELis raisku mineva toidu tootmine ja kõrvaldamine tekitab 170 miljonit tonni CO2-heidet.