Dokument sisaldab nimekirja 32st inimesest, kes aitasid kaudselt või otseselt kaasa Magnitski hukkumisele ja osalesid tema postuumses süüdimõistmises.

Eelnõu kohaselt ei anta nendele isikutele viisat ja külmutatakse kõigi nende finantsvahendid euroliidu territooriumil. Dokumendi poolt hääletas 53 saadikut, üks oli vastu ja kaks jäid erapooletuks.

Eest eurosaadik Kristiina Ojuland algatas Magnitski eelnõu 2012. aastal ja parlament võttis selle sama aasta oktoobris vastu. Ojulandi teatel esitas ta uue eelnõu käesoleva aasta alguses koos konkreetse isikute nimekirjaga, kuna liikmesriigid siiani sanktsioone ei rakendanud.

"EL oleks pidanud ammu selle tähtsa otsuse vastu võtma. Ka Euroopa vajab oma "Magnitski seadust", mis Ameerika Ühendriikides kehtib juba 2012. aasta detsembrist. Sellega ei tohi enam viivitada," ütles Ojuland. "Putini juhitud Venemaa on aasta aastalt muutunud agressiivsemaks oma kodanike inimõiguste rikkumisel. Vaadates praegu Krimmis toimunut, ei jää enam muud üle, kui asuda rakendama reaalseid sanktsioone, mis avaldaksid mõju konkreetsetele isikutele," leidis ta.

Dokument pannakse lõpphääletusele Euroopa Parlamendi plenaaristungil käesoleva aasta aprilli alguses, peale mida EL liikmesriikide valitsused ja EL välisteenistus peavad arutama sanktsioonide kehtestamist.

Magnitski vahistati selle eest, et ta avastas 200 miljoni dollarilise maksupettuse, millega olid seotud kõrged Vene ametnikud. Magnitski suri 2009 aastal eeluurimisvanglas peale korduvaid piinamisi, talle keelduti andmast arstiabi.