"Kuivõrd 2013. aastast hakkab kehtima Euroopa Liidu uus finantsperspektiiv, leiame, et lähiajal moodustatav uus Eesti valitsus peab olema Rail Baltica projekti eestvedajaks ning tagama, et kõnealune projekt saaks tegusa ja perspektiivse lahenduse," seisis meediale saadetud kirjas, millele kirjutasid alla kõik Eesti Europarlamendi saadikud.

"Tegemist on ajaloolise väljakutse ja võimalusega. Kaks aastakümmet pärast Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse taastamist püsivad põhijoontes edasi nõukogude-aegsed transpordivõrgud. Maismaaühendus Euroopa põhiosaga on ebarahuldav. Balti riigid on niihästi Euroopa Liidu kui ka NATO liikmed, samas ühendab maismaatransport meid endiselt eelkõige Venemaaga," lisasid saadikud.

"Põhja-lõuna suuna väljaarendamine on vajalik esmajoones Eestile, Lätile ja Leedule endale. See aitaks märksa tõhusamalt ära kasutada meie geograafilist positsiooni ja siinsete sadamate potentsiaali, avades kiiremaid ja mugavamaid reisimisvõimalusi Balti riikidest Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ning soodustades viimatimainitud piirkondadest lähtuvaid turismivooge Baltikumi," teatasid saadikud.

"Rail Baltica ja Via Baltica väljaarendamises tuleb näha Balti riikide euroopaliku koostöövõime proovikivi. Tänane Rail Baltica raudteeprojekt edeneb Eestis, Lätis ja Leedus erineva kiirusega. Kipub jääma mulje, et Balti riigid tervikuna pole sellest kui regionaalsest tervikprojektist sisuliselt huvitatud ning et Rail Balticaga tegeldakse rohkem iga eraldi riigi infrastruktuuri moderniseerimise perspektiivis," leidsid saadikud.

"Baltic Rail annab uusi võimalusi rahvusvaheliste kaubavoogude põhja-lõuna suunalisele liikumisele ning avardab oluliselt Balti riikide elanike reisimisvõimalusi. Projekt peaks lähtuma Euroopa rööpmelaiusega raudtee ehitamise põhimõttest ning selleläbi siduma Balti riigid ühtse Euroopa transpordikoridoridega," lõpetasid saadikud oma kirja.