See tähendab, et Eestis liiklusõnnetusse sattunud Läti turistil peab olema võimalik kohtuliku arutamise käigus suhelda läti keelt kõneleva advokaadiga ning näiteks Poolast pärit kahtlusalune, kelle süütegu menetletakse Prantsusmaa kohtus, peab saama tutvuda tema vastu esitatud tõendite poolakeelse tõlkega, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Komisjoni sõnul on need nõuded vajalikud, sest nende täitmata jätmine võib põhjustada ebaõiglasi süüdimõistmisi kohtuasjades, mis ei toimu kohtualuse päritoluriigis.

Ehk teisisõnu, kui inimesed ei saa aru menetluse keelest, ei ole neil võimalik suhelda kaitsjaga ja kui tõendid on tõlkimata, ei saa nad täielikult kasutada oma õigust kaitsele. Oluline on seejuures ka asjaolu, et olenemata menetluse tulemustest katab suulise ja kirjaliku tõlke kulud liikmesriik, mitte kahtlusalune.

Euroopa Komisjoni asepresident Viviane Reding avaldas lootust, et Euroopa Parlament ja nõukogu menetlevad ettepanekut kiiresti ning kujundavad oma seisukoha veel enne suve.

Eile esitatud kriminaalmenetluses suulise ja kirjaliku tõlke õiguse eelnõu on esimene mitmest direktiivist, mis kehtestavad terviklikud nõuded kriminaalmenetluse kohta ELis.