Euroopas kasvab leetritesse haigestumine

 (33)
Euroopas kasvab leetritesse haigestumine
AP/Scanpix

Mullu suurenes mitmes Euroopa riigis haigestumine leetritesse, hulgaliselt uusi haigusjuhte on lisandunud ka tänavu, enamik haigestunutest on vaktsineerimata.

Terviseameti andmetel on alanud aasta esimese kuuga registreeritud mitukümmend haigusjuhtu Peterburis Venemaal, kus haiguspuhang esines ühes raviasutuses enam kui 80 inimesel.

Esimesena haigestunud 16-aastane nooruk nakatus Tšetšeeni Vabariigis, edasi levis nakkus mittevaktsineeritud isikute seas. Leetritesse haigestumist on esinenud ka Komi Vabariigis, Murmanski ja Tambovi oblastites.

Ukrainas algas leetrite puhang 2011. aasta novembris, praeguse seisuga on seal haigestunud üle 1500 inimese.

Vutifännid võiksid ennast vaktsineerida

Kuna 2012. aasta juunis toimuvad Ukrainas Euroopa Meistrivõistlused jalgpallis, kuhu suundub tuhandeid jalgpallihuvilisi kogu Euroopast, siis soovitab terviseamet omalt poolt kõigile pealtvaatajatele vaktsineerida ennast leetrite vastu.

Vaktsineerimine on vajalik neile, kes ei ole leetreid põdenud ega ole varem vaktsineeritud selle haiguse vastu. Leetreid läbipõdenud isikud omavad eluaegset immuunsust.

Seotud lood:

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel registreeriti 2011. aastal Euroopa Liidu riikides ligikaudu 31 000 leetrite haigusjuhtu, nendest 26-l juhul oli tüsistuseks entsefaliit ning kaheksal juhul lõppes haigestumine surmaga.

Prantsusmaal haigestus 2011. aastal üle 15 000 inimese, Itaalias üle 5000 ja Rumeenias ligi 3000 inimest. Samuti suurenes võrreldes 2010. aastaga haigestumine leetritesse Belgias, Taanis, Norras ja Sloveenias.

Üle 80 protsendi haigestunutest olid vaktsineerimata leetrite vastu ning enam kui 90 protsenti haigestunutest nakatusid oma elukohariigis.

Mis on leetrid?

Leetrite tekitajaks on väga nakkav paramüksoviirus. Haigustekitaja levib piisknakkuse teel. Haiguse peiteperiood kestab 7-18 päeva, keskmiselt 10 päeva.

Haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus jm. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmumist tekivad põse limaskestale eespurihammaste kohale sinkjaspunased erkpunase äärisega laigud (Kopliki laigud).

Veel mõned päevad hiljem ilmub roosakaspunane leetrilööve nahale – see algab kõrvade tagant, levib näole ja kaelale. Teisel päeval levib lööve kehale ja kätele ning kolmandal päeval ka peopesadesse ja jalataldadele.

Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, püsib 4-5 päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkiski.

Haige on nakkusohtlik 4-5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. 6.-10. päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Palavik püsib lööbimise lõpuni.

Kuna leetrid on kõrge nakatumisohuga haigus, on oluline tõrjemeetmete varajane alustamine – haige isoleerimine teistest pereliikmetest ja mittepõdenute ning vaktsineerimata kontaktsete isikute immuniseerimine.

Kõige tõhusam ennetusmeede on laste õigeaegne vaktsineerimine leetrite vastu. Eesti immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi leetrite vastu vanuses 1 ja 13 aastat.