Samuti hakkavad liikmesriikide välisministrid ja diplomaadid arutama ka nende inimeste sanktsioonideringi lisamist, kel on otsene mõju otsustusprotsessidele Kremlis, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

“Et sanktsioonidel oleks selge mõju, peavad need olema efektiivsed, hästi sihitud ja ennetavad,” ütles Rõivas. “Ma loodan, et täna vastu võetud sanktsioonid mõjutavad Venemaad lõpuks olukorda Ukrainas deeskaleerima,” rääkis Rõivas.

Täiendavalt otsustati hakata välja töötama meetmeid, mis piiraks investeeringuid Krimmis ja Sevastopolis. Samuti palub ülemkogu Euroopa finantsinstitutsioonidel peatada kõik koostööprojektid Venemaaga.

Euroopa Ülemkogu eesistuja ja välispoliitika kõrge esindaja isikus veel kokkuleppele ei jõutud.

“Kuna konkreetseid ettepanekuid nimede osas ei tehtud, keskenduti pigem omadustele, millele Euroopa Liidu tippjuhid peaksid vastama,” selgitas Rõivas.

Rõivas tõi välja, et Eesti toetab kogemustega kandidaate, kellel on selge arusaam muutunud julgeolekuolukorrast Euroopas ning vähemalt ühe ametikoha peaks täitma 2004. ja 2007. aastal liitunud liikmesriigi esindaja, kes mõistab meie regiooni huve.

Valitsusjuhid jätkavad Euroopa Liidu tippametikohtade üle arutelu augusti lõpus.