Euroopa teeb saastamise kallimaks tarbija arvel
Eesti Energia nõukogu liige Rene Tammist ütles Päevalehele, et Brüsseli arvatava ettepaneku täismahus läbiminek võib tagasihoidliku arvestuse kohaselt tõsta Eestis elektri ühe kilovatt-tunni hinda viie aastaga 100 protsenti.
“Praeguse elektritootmise portfelli juures võib põlevkivielektri hind kallineda pea ühe krooni võrra kWh kohta. Seda juhul, kui CO2 tonn maksab 45 eurot ehk kaks korda rohkem kui praegu,” selgitas ta.
Komisjoni ettepanekud viivad täide eelmise aasta kevadel EL-i valitsusjuhtide, sealhulgas peaminister Andrus Ansipi, allkirjad saanud eesmärgid, mille järgi soovitakse aastaks 2020 vähendada Euroopas õhku paisatavaid saastekoguseid võrreldes 1990. aastaga 20 protsenti ja suurendada taastuvenergia osakaalu 20 protsenti.
Kvoodi vähenemist saab Eesti tarbija tunda juba sel aastal. Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik kinnitas, et lisaks aprillis plaanitavale hinnatõusule ootab veel ees viiesendine kilovatt-tunni hinnakergitus. “Uurime, kas seda saab teha jooksvalt või tuleb korrektsioon järgmisel aastal,” selgitas ta.
Kvooti tuleb aga juurde osta seetõttu, et Eestis ei ole võimalik puuduolevat põlevkivielektri kogust katta taastuvenergia allikatega, mis on selle süsteemi alt vabastatud. Eesti Energiat lähedalt tundvad allikad möönsid Päevalehele, et selle taga on riigi poliitika, mis on Eesti Energiast möödunud aastatel liigse kvoodi müümisest teenitud 2,7 miljardit krooni dividendidena lihtsalt riigieelarve üldkatlasse pumbanud. Seetõttu on taastuvenergia allikate arendamisega alustatud liiga hilja ja tarbijal tuleb kvoodiostmiseks hakata kukrut kergitama.
