Euroopa sõdib passiivse suitsetamise vastu

Eurooplased suhtuvad suitsetajatesse järjest vaenulikumalt, sest sigaretisuits rikub nii kaasinimeste tervist kui ka keskkonda.

2001. aastal põhjustas passiivne suitsetamine Euroopa Liidus hinnanguliselt kuni 100 000 surma aastas, on kirjas Delfile saadetud teates.

Euroopa Ühendus tegeleb praegu aktiivselt täieliku suitsetamisvastase poliitika väljatöötamisega.

Liikmesriikide poolt rakendatavad seadusandlikud meetmed ja tegevused passiivse suitsetamise piiramisel on riigiti erinevad. Iirimaa ja Norra on hetkel ainsad riigid, kus kõikides töökohtades, sh baarides ja restoranides, kehtib täielik suitsetamise keeld.

Enamus euroliidu liikmesriikidest on valinud avalikes kohtades suitsetamise keelustamise tee. Mõned, näiteks Iirimaa, Malta, Soome, Holland ja Rootsi, on keelustanud suitsetamise töökohtades, kuid mitte kõik nimetatud riigid pole keeldu laiendanud hotelli- ja toitlustussektorile.

Paljud riigid, näiteks Prantsusmaa, Belgia, Poola, Ungari, Eesti, Soome on pakkunud sellele sektorile välja võimaluse eraldi alade loomiseks suitsetajatele ja mittesuitsetajatele.

Suitsetaja ise hingab sisse ainult 15 protsenti sigaretisuitsust, ülejäänud suits hajub ümbritsevasse atmosfääri laiali ning hingatakse sisse teiste kohalviibijate poolt.

Aprillis 2004 British Medical Journal’is toodud uuringus passiivse suitsetamise laastavast mõjust väidavad uurijad, et täiskasvanutel, kes elavad koos suitsetajaga, on 15 protsendi võrra suurem vähki suremise oht ka juhul, kui nad ise pole kunagi suitsetajad olnud.

Peale selle kahjustab tubakasuits eriti suurel määral just lapsi — suureneb hingamisteede haiguste, korduvate kõrvahaiguste, astmahoogude, loote hilinenud emakasisese arengu, vastsündinu madala sünnikaalu ja imiku äkksurma oht.