Euroopa riigijuhid ei mõista Eesti-suguste väikeriikide hirmu Venemaa ees

 (148)
Wolfgang Schäuble
Saksamaa rahandusminister Wolfgang SchäubleFoto: Louisa Gouliamaki, AFP

Kuigi poliitikud on korduvalt kinnitanud NATO vihmavarju vettpidavust, ei maksa unustada, et vajaduse korral Eestile appi tulemine pole automaatne, vaid sellele eelneb poliitiline otsus. Mida ja kuidas mõtlevad Euroopa tipp-poliitikud, kes selliseid otsuseid langetama peaksid?

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble leidis Der Spiegelile antud intervjuus, et Euroopa peab ennekõike lahendama kriise „pehme jõu" abil. Vastuseks Der Spiegeli ajakirjaniku väitele, et Euroopa „pehme jõud" ei suutnud ära hoida Krimmi vallutamist, tunnistas Schäuble, et mitte keegi ei oleks soovinud Krimmis sõjaliselt sekkuda.

Mis puudutab NATO peasekretär Anders Fogh Rasmusseni soovi, et NATO liikmed suurendaksid kaitse-eelarveid või paigutaks vägesid Ida-Euroopasse, leidis Schäuble, et säärane debatt pole konstruktiivne ning seda nähtaks situatsiooni ägenemisena.

Seotud lood:

Endise kaitseväe juhataja erukindral Ants Laaneotsa hinnangul on Schäuble säärased väljaütlemised negatiivsed. „Ma arvan, et ta sõltub sellest, kui tugevasti on Saksa majandus ja ettevõtted seotud Venemaaga. Eks nad pelgavad selle pärast. Ja teisalt on sakslastel alati olnud suhteliselt ükskõik, mis Balti riikidega juhtub. Seega minu jaoks on see üsna loogiline Saksa ministri väljaütlemine, kes muretseb oma riigi heaolu eest," ütles Laaneots Delfile.

Intervjuus ütles Schäuble, et kõneleb tihti oma kolleegidega Balti riikides ja Poolas ning talle pole jäänud muljet, nagu nad oleks Ukraina kriisi tõttu mures. Schäuble kolleegi, rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on mõistetav Schäuble ütlus, et Balti riigid ei ole oma julgeoleku pärast rahutud, sest on kindlad NATOle.

„Me poleks ka ise tahtnud, et ta väidaks maailmale vastupidist. Ja oma 2% kaitsekuludega me sõjalise julgeoleku ka tagame," ütles Ligi Delfile. Tema sõnul on Schäuble talle öelnud, et Saksamaale on kaitsekulutuste tõstmine ajaloo tõttu tundlik teema, kuid samas on Schäuble näidanud üles mõistmist, kui Ligi kõneles Ecofini (Euroopa Liidu riikide majandus- ja rahandusministrite nõukogu - toim.) sõnavõtus Eesti jaoks tundlikust teemast ehk Ukrainas toimuvast ja vajadusest kaitsekulutusi tõsta, mitte kärpida.

Poliitikaanalüütik Ahto Lobjakase sõnul näib Schäuble intervjuus tegevat põhimõttelist vahet Euroopa ja NATO vahel: Euroopa peab olema tugev, kuid Balti riike kaitsku NATO. Lobjakase sõnul võib sellest välja lugeda, nagu poleks Balti riigid Saksamaa jaoks osa "päris-Euroopast".

Schäuble seisukohad pole tema hinnangul pealiskaudsed või kiired reaktsioonid, vaid nende taga on pikk ajalooline kogemus Venemaaga, mis läheb kaugemale Teisest maailmasõjast. Schäuble vihjab ka filosoof Immanuel Kanti pärandile: Euroopa väärtused saavad levida vaid rahulikus dialoogis, mis nõuab aega.

Nii Saksamaa kui ka Prantsusmaa näevad Venemaad kui riiki, mida oleks vaja Euroopasse hõlvata, kuid sealjuures on kõige tähtsam välistada täielikult uue konflikti võimalus Euroopas.

Kõige tähtsam on aga Lobjakase sõnul see, et nii nagu meile, pole ka sakslastele võimalik tõestada, et nad Venemaa küsimuses kuidagi "eksivad". Sakslased lihtsalt vaatavad asju oma positsioonilt, mis on ajalooliselt teistsugune: meie tunnetame ohtu otse, nemad näevad ajalooliselt suuremat pilti, ütles ta Delfile.

Välispoliitilise kuukirja Diplomaatia peatoimetaja Kaarel Kaasi sõnul imetlevad Putini tegevust näiteks Front Nationali juht Marine Le Pen või UKIPi juht Nigel Farage. Lisaks on Venemaa suhtes mõistval seisukohal itaallased ja hispaanlased. Hispaanlased on Kaasi sõnul mures näiteks selle üle, et kui majandussanktsioonidega liiga tõsiseks minna, siis kaotavad nad vene turistid. Mis aga julgeolekut puudutab, on Itaalia ja Hispaania jaoks peamine julgeolekuprobleem hoopis põgenikud Põhja-Aafrikast, ütles Kaas.

Küsitlus #118543