Tingimustega müügiluba tähendab, et tootja jätkab uuringuid ja annab teada nende tulemustest kahe aasta jooksul. Selle käigus oodatakse näiteks vastuseid küsimustele, kui kaua kaitse kestab, kuidas kaitseb vaktsiin immuunpuudulikkusega inimesi, lapsi, rasedaid ning kas see hoiab ära sümptomiteta juhud.

Tingimustega müügiloa saab anda Euroopa Komisjon. Ka Pfizer/BioNTech, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinid on saanud tingimustega müügiloa.

Jansseniga vaktsineerimiseks on vaja vaid üht vaktsiinidoosi. Teised, praegu Eestis kasutatavad koroonavastased vaktsiinid nõuavad kaht süsti.

Eelostulepingu järgi peaks Eesti saama 300 000 Jansseni vaktsiinikuuri, mis tähendab ka sama paljude inimeste vaktsineerimist, sest kaitsepookimiseks on tarvis vaid üht süsti.

Eile toimunud terviseameti pressikonverentsil ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik, et Jansseni tarnegraafikud pole veel kokku lepitud, kuid lähinädalatel uut, järjekorras neljandat vaktsiini Eestisse veel saabuda ei tohiks.

„Tegemist on vaktsiiniga, mis sisaldab viirusvektorit, mille DNA-sse on viidud ogavalku kodeeriv järjestus. Teistest erinevaks teeb Jansseni koroonavaktsiini see, et seda manustatakse ühe annusena," ütleb ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi.

Ameerika Ühendriike, Lõuna-Aafrikat ja Ladina-Ameerika riike hõlmanud kliinilises uuringus osales 44 000 18-aastast ja vanemat inimest.

Vaktsiini efektiivsus sümptomaatilise COVID-19 haigestumise vastu on 67 protsenti ja efektiivsus saabub kaks nädalat pärast vaktsineerimist. Uuringus täheldatud COVID-19 vaktsiini Jansseni kõrvaltoimed olid tavaliselt kerged või mõõdukad ning möödusid paari päeva jooksul pärast vaktsineerimist. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed olid valu süstekohas, peavalu, väsimus, lihasvalu ja iiveldus.

Üle maailma on praegu kliinilistes uuringutes ligi 80 vaktsiinikandidaati.

Tänaseks päevaks on Eestis vaktsineeritud esimese annusega Pfizeri ja BioNTechi, Moderna ning AstraZeneca koroonavaktsiinidega üle 100 000 inimese.