Euroopa Parlamendi valimiste osalusrekordile aitasid kaasa noored


PAR013
Euroopa Parlamendi istungitesaal BrüsselisFoto: Delfi

Eurobaromeetri uuringu kohaselt aitas kõrgele, 50,6-protsendilisele osalusele selle aasta Euroopa Parlamendi valimistel kaasa noorte osaluse kasv.

Valimisjärgse uuringu tulemused näitavad osaluse kasvu, mille peamine põhjus on noorema põlvkonna valimisaktiivsuse suurenemine. Kuni 25-aastased noored (+14 protsendipunkti) ja 25–39 aasta vanused kodanikud (+12 protsendipunkti) osalesid valimistel aktiivsemalt kui kunagi varem.

Üldine valimisaktiivsus oli 50,6 protsenti, mis on kõrgeim 1994. aastast alates. 19 liikmesriigis registreeriti kõrgem osalusprotsent kui 2014. aastal, seda eriti Poolas, Rumeenias, Hispaanias, Austrias, Ungaris ja Saksamaal, aga ka Slovakkias ja Tšehhis, kus on traditsiooniliselt olnud valimistel madal osalus. Valimisaktiivsus langes ainult kaheksas liikmesriigis. Valimistel osalemine on kohustuslik viies riigis: Belgias, Bulgaarias, Luksemburgis, Küprosel ja Kreekas.

“Valimistel osalemise kasv näitab, et inimesed, aga eriti noorem põlvkond, hindavad demokraatlikke õigusi ja usuvad, et Euroopa Liit on tugevam kui tegutseb ühiselt,” ütles Euroopa Parlamendi president David Sassoli.

Ka Brexitil oli valimisaktiivsusele mõju – 22 protsenti vastanutest viitas, et see mõjutas nende otsust hääletama minna vähemalt “mingil määral”.

Uuringu tulemused näitavad, et tänavustel Euroopa Parlamendi valimistel hääletanuid motiveeris ka kodanikukohuse tunne ja arusaam, et hääletamine võib muutusi kaasa tuua. Samuti andis tõuke valijate tugevnenud toetus EL-ile.

EL-is keskmiselt toodi valimistel osalemise peamise ajendina olukorda majanduses (44 protsenti) ja kliimamuutusi (37 protsenti). Olulisteks motivaatoriteks olid samuti inimõigused ja demokraatia (37 protsenti), kuidas EL peaks tulevikus toimima (36 protsenti) ja rändeteemad (34 protsenti). Majandus oli kõige olulisemaks küsimuseks valijatele 16 ja kliimamuutused kaheksas liikmesriigis.

Rohkem kui kaks kolmandikku vastanutest (68 protsenti) arvas, et nende riik on saanud kasu EL-i liikmelisusest, mis on kõrgeim protsent aastast 1983. Rohkem kui pooled eurooplased (56 protsenti) usuvad, et nende hääl loeb EL-is, mis on seitsme protsendipunktiline kasv võrreldes selle aasta veebruari ja märtsiga.

Uuringu käigus intervjueeris Kantar 27 464 inimest 28 liikmesriigis, vanuses alates 15 aastast. Valimisi puudutavaid küsimusi esitati küsitletutele vanuses 18+ (välja arvatu 16+ Austrias ja Maltal ning 17+ Kreekas). Küsitlus viidi läbi 7.–26. juunini.