Euroopa Parlamendi liikmed peavad oluliseks ajakirjandusväljaannete ellujäämiseks nende toetamist kriisist väljumisel

 (8)
Lehed 31102017
Foto on illustreeriv.Foto: Andres Putting

Euroopa Parlamendi liikmed saatsid Euroopa Liidu institutsioonide juhtidele pöördumise ettepanekutega, kuidas tagada Euroopas kvaliteetajakirjanduse püsimajäämine koroonakriisi tingimustes.

"Praeguse tervisekriisi ajal on inimeste vajadus usaldusväärse info ja analüüsi vastu kasvanud," ütles Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet, kes ka ise pöördumisele alla kirjutas. "Vaatamata sellele, et ajakirjandus teeb teabe edastamisel endast parima, kannavad ajakirjandusväljaanded suuri rahalisi kahjusid, sest reklaamitulu on kokku kuivanud," lisas ta.

Euroopa Parlamendi liikmed ütlevad oma kirjas, et mitmed ajakirjandusorganisatsioonid võivad kokku kukkuda ja sellest kaotavad ühiskonnad tervikuna.

Paet lisas, et kaotatud kvaliteetajakirjandust on raske taastada ning tekkinud vaakum võib osaliselt täituda kahtlase väärtusega infoga ning hoogustada väärteabe levikut.

Saadikud toovad oma kirjas välja soovitused, kuidas Euroopa Liit (EL) ajakirjandust aidata saaks. "Euroopa Komisjon peaks algatama meediale mõeldud hädaolukorrafondi. Erilist tähelepanu tuleks sealjuures pöörata piirkondlikule ajakirjandusele. Euroopa Komisjon peaks ülemaailmsete veebiplatvormide asemel rohkem panustama riikides olevatesse väljaannetesse."

Euroopa Parlament saaks ka uurida võimalusi, kuidas pilootprojektide kaudu ajakirjandust rohkem toetada.

Paet lisas, et ka EL-i liikmesriike kutsutakse leidma võimalusi ajakirjandusväljaannete toetamiseks kriisist väljatulekul. "Seda tuleb praegusel ajal teha ka väikese reklaamituruga Eestil. Vaba ja professionaalne ajakirjandus on väärtus kogu meie ühiskonnale," sõnas ta.

Euroopa Parlamendi liikmete pöördumine on adresseeritud Euroopa Komisjoni presidendile, Euroopa Liidu Nõukogu presidendile, Euroopa Parlamendi presidendile, väärtuste ja läbipaistvuse volinikule, siseturuvolinikule ning innovatsioonivolinikule.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!
Küsitlus #118543