Euroopa Nõukogu avaldas kolmapäeva Prantsusmaal Strasbourgis järjekordse ülevaate rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni rakendamisest Eestis. Muuhulgas tehti valitsusele mitmeid ettepanekuid seniste poliitikate edasiarendamiseks või muutmiseks.

Raportis on toodud ära neli põhisoovitust, mis puutuvad rahvusvähemuste kohtlemisse Eestis. Esimese järgi peaks valitsus jätkama pingutusi mittekodanike arvu vähendamiseks ja tagama pikaaegsete residentide parema juurdepääsu kodakondsusele.

Kuid Euroopa Nõukogu põhimured seisnesid keeleküsimustes.

Eesti võimud peaksid organisatsiooni hinnangul keeleseaduse paindumatut rakendamist vähendama. „Tuleb tagada, et keeleseadust viiakse ellu paindlikul viisil, võttes arvesse rahvusvähemuste lingvistilisi õigusi; tuleb hoiduda keeleseaduse rikkumise eest trahvide määramisest ja asendada see karistustele orienteeritud lähenemine positiivsete stiimulitega,“ annab raport teise põhisoovituse.

Keeleküsimustesse puutuvad ka kaks ülejäänud ettepanekut.
„Võimud peavad tagama, et rahvusvähemustel on paikades, kus neid elab märkimisväärses hulgas, selge võimalus kasutada oma keelt suhtluses kohalike omavalitsustega, nii kõnes kui kirjas. Samuti peaks neis paigus üle vaatama tingimused, mis puutuvad kohanimede, tänavasiltide ja teiste viitade kohta esitatud nõuetele,“ seisab raportis.

Viimaks nõutakse Eesti valitsuselt ka keskhariduses kehtestatud nõude hoolikat jälgimist, mille järgi tuleb 60% ainetest õpetada eesti keeles.

Sügav mure rahvaloendusega

Raporti sees aga sisaldub veel tähelepanekuid Eestis toimuva kohta, mis on pannud inimõigusteorganisatsiooni lausa hämmelduma. Erilist tähelepanu pööratakse mõne aasta eest läbi viidud rahvaloendusele.

„Avaldame sügavat kahetsust, et [rahvaloendusel] esitatud küsimusele etnilise päritolu kohta oli vastamine kohustuslik ja inimestele ei antud mingit võimalust märkida mitmerahvuselist päritolu,“ kurjustatakse ülevaates. „See on äärmiselt üllatav, arvestades detailsuse astet, millises osas koguti andmeid nii riigis kui välismaal sündinud isikute välismaa päritolu kohta, mis ulatus lausa kolme generatsiooni taha.“


„Veelgi enam, rahvaloendajaile oli antud instruktsioon, millega nõuti, et majapidamistes, kus ema ja isa kuuluvad eri rahvustesse ning kel on seetõttu raskusi laste rahvuse määramisega, tuleb eelistada ema rahvust. See on vastuolus Euroopa statistika kogumisse puutuvate soovitustega ja näitab meelevaldset suhtumist soolisesse võrdsusesse ning rikub rahvusvähemustesse kuuluvate inimeste õigust enesemääratlemisele,“ pahandab Euroopa Nõukogu.

Raport lisab, et selliste suurte puuduste tõttu peaks Eesti oma elanikkonna statistikat erapooletute uuringutega täiendama.

Vihakõnet ei karistata

Raport võtab ette ka Eestis niigi kuuma vihakõne temaatika ja teeb ses osas ette Eesti võimude saamatust nähtuse ohjamisel.
Ka rahvusvähemuste kontekstis heidetakse Eestile ette, et karistusseadustik teeb vihakõne karistamise ilmvõimatuks.

„Karistusseadustiku paragrahv 151, mis näeb ette kriminaalvastutuse viha õhutamise eest erinevatel põhjustel, pole siiani muudetud. Selle paragrahvi piirangud välistavad näiteks meedias või internetis levitatava vihakõne uurimist, kui sellele pole järgnenud tõsiseid tagajärgi,“ märgitakse raportis.

Eesti hindajad nõuavad, et võimud peaksid seda muutma. „Rõhutame taas oma üleskutset, et võimud peaksid vaatama üle paragrahv 151 piirangud, mis ei lase Eestis ei uurida ega kohtu alla anda vihakuritegusid. Soovitame tungivalt teha kuriteo rassistlik või etniline motivatsioon raskendavaks asjaoluks karistamisel,“ märgib Euroopa Nõukogu.