Euroopa naarits saab tuge võitluses Ameerika suguvennaga

 (7)
Euroopa naarits
Päevaleht/Pressifoto, Rauno Volmar

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas Euroopa naaritsa kaitse tegevuskava aastateks 2010−2014, mis on järjekorras kolmas.

Kava jätkab varem algatatud tegevussuundi, milleks on naaritsa asurkondade taastamine ja tehisasurkonna alalhoidmine Tallinna loomaaias, teatas keskkonnaministeerium.

Töödest tõstab kava esile naaritsa kaitse tehistingimustes, mille eesmärgiks on säilitada küllaldasel määral liigile omast geneetilist mitmekesisust ning paljundada naaritsaid loodusesse laskmiseks nii Hiiumaal kui ka Saaremaal.

Euroopa naarits on üks euroopa ohustatumaid imetajaid, Eestis on ta I kategooria kaitsealune liik. Eestil on Euroopa naaritsa kaitsmise juhtroll kogu maailmas. Tallinna loomaaed vastutab Euroopa naaritsate üle-euroopalise paljundusprogrammi eest ja koordineerib loomaaedade vahelist loomade vahetust.

Ameerika naaritsa ehk mingi Euroopa loodusesse sattumist peetakse Euroopa naaritsa kadumise peamiseks põhjuseks. Kuna mandri-Eestis on Euroopa naarits praktiliselt välja surnud, siis on Euroopa naaritsaid asustatud Hiiumaale, kust enne seda Ameerika päritolu mingid välja püüti.

Aastatel 2000−2009 on Hiiumaal eri kohtades lahti lastud kokku 436 naaritsat ja loodetakse, et sinna tekib iseseisev naaritsa populatsioon. Elujõulise populatsiooni jaoks on seal aga elupaiku vähe, mistõttu on kavas planeeritud ka elupaikade taastamine. Eesti edukas naaritsa Hiiumaale taasasustamise projekt on ainulaadne kogu maailmas.

Seotud lood:

Naaritsa kaitsest on kasu ka teistele

Naaritsat võib vaadelda kui võtmeliiki, kelle kaitse toob kaasa leevendust ka paljudele teistele liikidele ning aitab seega kaasa liigikaitse arendamisele Eestis. Näiteks on kava kohaselt plaanis korrastada vooluveekogud Hiiumaal. See tegevus parandab elupaiku mitte ainult naaritsale, vaid paljudele teistele vooluveest sõltuvatele liikidele ning korrastab tunduvalt ka saare maastikulist ilmet.

Teiseks laiema mõjuga ettevõtmiseks on Tallinna loomaaia liigikaitse labori renoveerimine ja kaasajastamine. Korraliku liigikaitselise labori ja eksperimentaalbaasi loomine on aluseks ka paljude teiste ohustatud liikide rakendusteaduslikuks uurimiseks ja kaitseks. Seega võidab sellest tegevusest liigikaitse Eestis märksa laiemalt.

Euroopa naarits (Mustela lutreola borealis) on väike poolveelise eluviisiga kiskja, kes kuulub kärplaste (Mustelidae) sugukonda ja perekonda kärp (Mustela). Naaritsa eelistatumad elupaigad on väikesed metsajõed ja -ojad, kus leidub kärestikke, mis talvel ei külmu, samuti suuremad jõed neis piirkondades, kuhu suubuvad väiksemad jõed või ojad.