Euroopa Liit rakendab esimest korda sanktsioone küberrünnaku korraldajatele. Neile saab seada reisipiiranguid ja külmutada arve

 (8)
Häkker stock
Foto on illusteerivFoto: Mana Kaasik

Euroopa Liit otsustas täna esmakordselt ära kübersanktsiooniderežiimi kuue isiku ja kolme juriidilise üksuse osas, kes on olnud seotud Euroopa Liidu või selles paiknevate rahvusvaheliste organisatsioonide vastaste küberoperatsioonidega.

Sanktsioonid puudutavad Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) vastu suunatud küberründekatse ning rünnakute WannaCry, NotPetya ja Operation Cloud Hopper kordapanijaid.

See on esimene kord, kui Euroopa Liit rakendab 2019. aastal kinnitatud piiravaid meetmeid, kus küberünnete korraldajatele saab seada reisipiiranguid ja külmutada nende rahalised vahendid.

Eesti oli otsuse ettevalmistamisel juhtrollis koos väikese rühma EL-i riikidega. „Eesti on Euroopa Liidus küberdiplomaatia teemal olnud üks eestvedajaid. Tänane otsus on pikaajalise töö tulemus ja märkimisväärne näide sellest, et küberünnetele järgnevad konkreetsed meetmed,“ sõnas välisminister Urmas Reinsalu.

Nende kuue inimese ja üksuste tegevus on põhjustanud Euroopa Liidule majanduslikult kahju ning on õõnestanud rahvusvahelisi institutsioone ning Euroopa Liidu terviklikkust, julgeolekut ja majanduslikku konkurentsivõimet.

Reinsalu sõnul on süvenenud vajadus seista maailmakorra eest küberruumis. „On oluline, et riigid tunnustaksid rahvusvahelise õiguse kohaldumist küberruumile ja järgiksid ÜRO küberekspertide töörühma välja kujundatud küberstabiilsuse raamistikku, sealjuures riikide küberruumis vastutustundliku käitumise norme. Normide järgimine kaitseb ka inimõigusi ja põhivabadusi,“ ütles ta.

Eesti on varem mitmel korral hukka mõistnud ja tundnud muret riikide vastutustundetu käitumise pärast küberruumis. Näiteks seoses täna otsustatud sanktsioonirežiimiga, on Eesti välisminister 2018. aasta kritiseerinud Vene Föderatsiooni tegevust seoses NotPetya poolt korraldatud küberrünnakuga.