Nagu aastate eest alustatud koolipiimatoetuse puhul, tuleb igal liikmesriigil endal tasuda toetuse saamiseks omaosalus — ehk panustada ka ise viljade ostu, kirjutab Eesti Päevaleht.

Rikkamad riigid peavad maksma 50 protsenti ning vaesemad 25 protsenti kulust. Eesti peaks veel vähemalt mõne aasta kuuluma vaesemate sekka, seega riik maksaks 25 ja Euroopa Liit 75 protsenti.

“Siseriiklikult ei ole meil veel otsust tehtud, kas võtame toetuse vastu,” ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik.

Kuna komisjon pole veel paika pannud kava täpsemaid tingimusi, ei ole selge, kui palju see riigile maksma läheb. Näiteks pole veel otsustatud, kas värskeid vilju saavad lasta hea maitsta vaid algklasside õpilased, põhikooliõpilased või terved keskkoolid. See aga oleneb omakorda toodetest ja kogustest, mille kasuks otsustakse.

“Täna on komisjon teinud vaid otsuse, et skeem peaks rakenduma 1. septembrist 2009,” märkis Talvik, kelle sõnul ei või praegust Eesti riigieelarve seisu arvestades kindel olla, kas toetuseks vajalikke summasid on võimalik eraldada. Koolipiimatoetus läheb riigile maksma 12 miljonit krooni aastas, puu- ja köögiviljatoetus võib minna siiski veidi kallimaks.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialisti Iisi Saame sõnul sooviksid nemad kindlasti toetust rakendada, kuna see suurendaks laste puu- ja köögiviljade tarbimist.