Euroopa Liit kohustab üleujutusi ette aimama

Esmaspäevast jõustub uus direktiiv, mis käsitleb üleujutusriskide hindamist ja maandamist eesmärgiga kaitsta inimesi, vara ning majandustegevust üleujutustega kaasnevate ohtude eest.

Euroopa Liidu (EL) uue direktiivi kehtestamise peamiseks põhjuseks on üleujutuste ohu ning sellega kaasnevate kahjude suurenemine. Aastatel 1998-2002 oli 43% kõikidest EL-is toimunud suurõnnetustest seotud just üleujutustega, mis põhjustasid ligikaudu 700 inimese surma ja 391 miljardi Eesti krooni ulatuses majanduslikku kahju, teatab keskkonnaministeerium.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) kinnitab, et äärmuslike ilmade sagenemine maailmas jätkub. Tänavu esines paljudes piirkondades ränki sadusid, mille tagajärjel tekkisid laialdased üleujutused. Ka Eesti ei ole jäänud loodusõnnetustest kõrvale. Viimane tõsisem loodusjõudude demonstratsioon oli 2005. aasta 9. jaanuaril Pärnu üleujutuse näol.

Üleujutusdirektiivi nõuete kohaselt tuleb igal EL liikmesriigil oma inimeste kaitsmiseks viia läbi hiljemalt detsembriks 2011 üleujutusriskide esialgne hindamine, mis peab selgitama kõik piirkonnad, kus üleujutusoht võib tekkida.

Aastaks 2013 peavad kõik riigid avalikustama kaardid üleujutusohtude ja üleujutusriskide kohta. Kaardid peavad kirjeldama üleujutusohu piirkondi ning võimalikke riske ja kahjusid. Hiljemalt aastaks 2015 peavad kõik riigid kehtestama üleujutusriskide maandamise kavad, kus on ette nähtud abinõud riskide ennetamiseks ning valmisoleku tagamiseks.

Olulise üleujutusohuga piirkondi on Eestis kahte liiki: ranniku või kaldaalad, kus oht tuleneb mere, jõe või järve veetaseme tõusust; ning maismaa-alad, kus oht on tingitud jõgedel või paisjärvedel asuvatest tehniliselt halvas korras veetõkestusehitistest. Olulise üleujutusohuga rannikualad on Pärnu lahe äärsed piirkonnad, Haapsalu lahe rannikualad, Saaremaalõunarannik, Hiiumaa lääne- ja lõunarannik jt.