Euroopa liiduga liitumise referendumipäev toob Tallinnasse vastandlikud meeleavaldused

 (53)
Euroopa liiduga liitumise referendumipäev toob Tallinnasse vastandlikud meeleavaldused
Foto: Tiit Blaat

Homme toimub Tallinnas nii "Aitab! Kaua võib?!" valitsusvastane meeleavaldus ja rahvuslaste organiseeritud Euroopa liidu vastane pikett.

Mõlemad seltskonnad on valinud kuupäevaks 14. september, sest siis toimus 2003. aastal referendum Euroopa liiduga liitumiseks. "Aitab! Kaua võib?!" korraldaja Maris Hellrand sõnas, et see kuupäev on märgilise tähtsusega Eesti jaoks, kuid need väärtused, mis tol päeval valimiskasti ääres paika pandi, on tänase valitsuse jaoks kaduma läinud.

"See pole nii lihtne, et peaminister kinnitab deklaratiivselt, et meie välispoliitiline kurss ei muutu, või kui koalitsioonileping kinnitab Eesti peresõbralikku kurssi, siis tegelikkus on see, et alkoholiaktsiisi on langetatud - see on ainult tarbekaup - see ei aita peresõbralikule Eestile kaasa. Eesti, Poola ja Ungari hääletasid Euroopa ülemkogus Euroopa süsinikuneutraalsuse vastu. Ratase sõnad, et valitsus tegeleb kliimapoliitikaga rohkem kui ükski eelnev valitsus, on soe õhk. Eesti on liikunud kaugele Skandinaaviast ja Baltikumist."

"Aitab! Kaua võib?!" meeleavaldusele ootab korraldusmeeskond pooltuhat inimest.

"Jah vabadusele, ei valedele" meeskond käib igal neljapäeval protesteerimas ka Stenbocki maja juures. Seal kutsuti eile meeleavaldusele ka Isamaa ministreid, Jüri Luike ja Raivo Aegi, kuid suurt lootust nende osalemisele ei seata.

Mõni tund pärast Hirvepargi meeleavaldust toimub Vabaduse väljakul rahvuslaste organiseeritud meeleavaldus Euroopa liidu vastu. Piketti korraldab "rahvuslaste korraldusmeeskond". Kuigi EKRE häälekandja levitas piketi kutset, eitas erakonna büroo muid seoseid EL-i vastase meeleavaldusega.

Piketti on korraldatud juba 16 aastat ning osavõtt on alati jäänud 10-20 inimese vahele. Protesti korraldaja Jaan Hatto sõnas, et ta on Hirvepargi meeleavaldusest teadlik, kuid mingit konflikti kahe vastandliku osapoole vahel ta ei pelga, sest kõik käituvad seaduskuulekalt.

Hattole põhjustab meelehärmi pisikese Eesti staatus Euroopa liidus. "Eestis on terve hulk inimesi, kes ei taha Euroopa liitu kuuluda. Suurtele riikidele nagu Saksamaa ja Prantsusmaa on Euroopa liit hea asi, kuid väikstele on see majanduslik hukatus," sõnas ta.

Ta jätkas, et 14. septembril 2003 toimunud referendum oli võltsitud ja kõik haritud inimesed hääletasid toona valimiskasti ääres EL-i vastu.