Euroopa liidrid ei suutnud kliimaneutraalsuses Poolat veenda, otsustamine lükati pool aastat edasi

 (112)
Jüri Ratas ja Charles Michel Ülemkogul plaani pidamas
Jüri Ratas ja Charles Michel Ülemkogul plaani pidamasFoto: DARIO PIGNATELLI, Euroopa Liidu Nõukogu pressiteenistus

Euroopa Liit soovis alustada uut viieaastast tsüklit võimsa avanguga ja seada eesmärgiks kliimaneutraalsuse 2050. aastaks. Uued liidrid aga jäid ülemkogul jänni Poola veenmisega ja põhimõttelist kokkulepet ei sündinud.

Euroopa Komisjoni uus juht Ursula von der Leyen tuli kolmapäeval lagedale nn rohelise leppega, millega soovis anda suure hoo kliimamuutuste vastasele võitlusele EL-is.

Sellele pidi neljapäeval järgnema Euroopa valitsusjuhtide koosolekute juhatajaks valitud Belgia endise peaministri Charles Micheli etteaste – saada EL-i riikidelt nõusolek seada esimese maailma piirkonnana eesmärk saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks.

Michel üritas saada nõusolekut veel isegi reede esimese tunni tiksudes, kuid lõpuks ei andnud peita ebaõnnestumist selle taha, et ta sotsiaalmeedias kinnitas optimistlikult kokkulepe saavutamist.


Kohtumise alguses suhtusid kolm riiki - Poola, Tšehhi ja Ungari – eesmärgi seadmisesse reservatsioonidega. Aja kuludes said riigijuhid neist kaks nõusse, Tšehhi ja Ungari ühinesid teistega. Kuid Poola jäi jäärapäiselt eriarvamusele.

Seda nentis ka peaminister Jüri Ratas Ülemkogu esimese tööpäeva ja öö järel Delfile tulemusi Brüsselis kommenteerides.

„Ei ole kokkulepet,“ nentis Ratas kahjutundega hääles. „See jäi ühe riigi taha, kes tahab selle peale veel mõelda vähemalt järgmise aasta juunini,“ lisas peaminister.

Ratas seletas Poola nõusse saamise raskusi erinevate stardikohtadedga, mis on riikidel seoses kliimaneutraalsuse poole liikuma hakkamisega. „Nende energiaportfellis on tänasel hetkel väga tugevasti kivisüsi, mis on fossiilne kütus. Ja küsimus on selles, kuidas teha muutust kivisöe sisendist mittefossiilsete kütuste sisendisse. Kas see on tuuleenergia või muu energia,“ rääkis peaminister.

Samas spekuleeriti palju juba enne liidrite kohtumist, et Poola võib tahta kliimaküsimuse otsustamisega mitte kiirustada eesmärgiga kaubelda paremaid positsioone Euroopa Liidu eelarve aruteludel, mis just järgmisel aastal otsustavasse faasi jõuavad.

Ratas nentis, et tegelikult on palju riike, kes oma kliimajalajälje vähendamiseks paremaid võimalusi vaatavad. „See pole ainult Poola huvi, see on väga paljude Euroopa riikide huvi, et saada paremaid võimalusi oma täna suurema keskkonna jalajälje vähendamise osas.“

Samas ta nentis, et soovi taga kliimaeesmärk täna paika panna oli just eelarve ja pikaaegne püüd omavahel lahus hoida. „Täna oli soov, et mitte siduda EL-i pikaaegset eelarvekava ja kliimakokkulepet. Kui palju seal ridade vahel seda seotust on, on raske hinnata. Aga see on kindlasti ka Eesti huvi, et kui täna kasutame väga tugevasti põlevkivi, siis ka meie peame muutma oma sisendeid. Ja eks see suuresti saab olema täna tuuleenergia,“ rääkis Ratas.

Euroopa Komisjon oli teinud juba plaanid valmis, et peale kliimaneutraalusse saavutamise eesmärgi kinnitamist riigijuhtide poolt alustada selle elluviimisega. Näiteks esitada tuleva aasta alguses kliimaseaduse eelnõu, mis selle kokkuleppe oleks ka juriidiliselt siduvasse vormi valanud. Peale ülemkogul ebaõnnestunud kohustuse võtmist pole selge, kuidas saab eelnõuga varasemalt plaanitud tempos edasi minna.