Istungil vastu võetud Euroopa Liidu kultuurivaldkonna töökava aastateks 2011–2014 määrab ära valdkonna peamised rõhuasetused järgnevatel aastatel.

Uus töökava keskendub kuuele prioriteetsele valdkonnale. Esiteks kultuuriline mitmekesisus, kultuuridevaheline dialoog ning avatud ja kaasav kultuur, teiseks loomemajandus, kolmandaks oskused ja liikuvus, neljandaks kultuuripärand, seal hulgas muuseumikogude liikuvus, viiendaks kultuur välissuhetes ja kuuendaks kultuuristatistika.

Pikem arutelu ministrite vahel toimus Euroopa Liidu digitaalse tegevuskava teemal, teatas kultuuriministeeriumi pressiesindaja. Eesti toetab võrgupõhisele infosisule juurdepääsu lihtsustamist, kuid oluline on saavutada tasakaal erinevate huvide vahel, märkis Jänes oma sõnavõtus.

„Analoogtehnoloogia ajastul väljakujunenud õiguste raamistik ei toimi kiiresti uuenevas digitaalmaailmas enam ladusalt. Pikemas plaanis tuleb seada infosisu igakülgse kättesaadavuse eesmärk vastavusse juba rahvusvaheliselt kehtiva õigusliku reaalsusega. See eeldab rohkem koostoimet Euroopa Liidu erinevate algatuste vahel,“ ütles Jänes ja tegi ettepaneku kaasata informatsioonivabaduse teema arutamisele edaspidi alati ka intellektuaalse omandi õiguste asjatundjad.

Lisaks võtsid ministrid vastu järeldused kultuuri rollist vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel ning kahed filmiteemalised järeldused, mis käsitlevad filmivaldkonda digitaalajastul. Belgias asuv Mons kinnitati üheks 2015. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandvaks linnaks, teine linn kinnitatakse kevadel.

Sporditeemalistes aruteludes oli kesksel kohal sotsiaalne kaasatus, mis on olnud Euroopa Liidus üks põhiteemasid dopinguvastase võitluse kõrval. Ka võtsid ministrid vastu resolutsiooni, mis sätestab struktureeritud dialoogi alused spordivaldkonnas, ning järeldused Euroopa Liidu rollist rahvusvahelises dopinguvastases võitluses.

Eile õhtul andis minister Jänes Kuninglikus Flaami Teatris toimunud pidulikul tseremoonial kirjanik Tiit Aleksejevile üle Euroopa kirjandusauhinna romaani „Palveränd“ eest. Kokku anti tänavu välja üksteist kirjandusauhinda, lisaks Eestile pälvisid selle tunnustuse Belgia, Taani, Küprose, Soome, Saksa, Luksemburgi, Rumeenia, Sloveenia, Hispaania ja endise Jugoslaavia Vabariigi Makedoonia kirjanikud.