Euroopa kõrgeim kohus: keelatud on natsipoliitika õigustamine ning kõigi moslemite sidumine terroriaktidega

 (139)
Euroopa kõrgeim kohus: keelatud on natsipoliitika õigustamine ning kõigi moslemite sidumine terroriaktidega
Foto: Ester Vaitmaa

Euroopa inimõiguste kohus kuulutas teisipäeval Strasbourgis välja otsuse kohtuvaidluses Delfi vs Eesti Vabariik, et portaalipidajad vastutavad kõikide nende keskkonnas tehtud kasutajate kommentaaride, eelkõige äärmusliku sisu eest.

Kohtuotsuses Delfi vs Eesti Vabariik on eraldi punktina välja toodud kohtuotsuse vajalikkus demokraatlikus ühiskonnas ning näited, kus sõnavõtud meedias on kokkusobimatud väärtustega, mis on konventsiooni tavade järgi kaitstud ja tagatud.

"Kohus on enda otsuses analüüsinud muuhulgas seda, et teatud väljendused ei evi mistahes kaitset väljendusvabadusena. Nimelt – väljendused, arvamused, mis on vastuolus konventsiooni väärtustega, ei kuulu artikkel 10 kaitsealasse," kommenteerib vandeadvokaat Karmen Turk punkti kohtuotsusest.

Kohtulahendid tekitavad kõhedust

Konkreetsete näidetena nimetab kohus Holokausti eitamise, natsipoliitika õigustamise, juutide kujutamise kurjuseallikana Venemaal ning kõigi moslemite sidumine terroriaktidega. Selle kohta on kohtukaasuses välja toodud näited Prantsusmaalt (1998, 2003), Suurbritanniast (2004), Saksamaalt (2005) ja Venemaalt (2007).

"Selline põhjendus tekitab muidugi kõhedustunde. Nimelt – nimekirja esimesed kaks on tänaseks ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud ning teada. Nimekirja kaks viimast on aga oluliselt innovaatilisemad. Tekib põhjendatud küsimus, kas keegi kuskil peab listi lubatud ja lubamatust kõnest ja kui nii, siis kes see isik on?" arutles Turk.

Seotud lood:

Delfi vs Eesti Vabariik kohtudokument on 85 lehekülge pikk. Otsust põhjendav osa ise hõlmab 15 lehekülge ja eriarvamused võtavad enda alla 22 lehekülge. Ülejäänud leheküljed on pühendatud osapoolte ja toetajate arvamustele.

Delfi tee Euroopa kohtusüsteemi kõige kõrgema kogu ette algas 2006. aastal, mil Vjatšeslav Leedo polnud rahul mõningate kommentaaridega, mis olid artikli "SLK lõhkus plaanitava jäätrassi" juures. Kuigi Delfi võttis need Leedo rahulolematusest teada saades koheselt maha, sai Leedo erinevates kohtutes õiguse, muuhulgas ka Euroopas. Euroopa Inimõiguste Kohtu Suurkoda - kõige kõrgem kohus Euroopa Nõukogu liikmesriikide seas - otsustas selle kaasuse siiski menetlusse võtta ning veelkordselt analüüsida.

Hoop sõnavabadusele

Euroopa Inimõiguste Kohtu Suurkogu kuulutas 16. juunil Strasbourgis välja üle aasta oodatud kohtuotsuse kaasuses Delfi vs Eesti Vabariik. Üheksa aastat kestnud kohtuprotsessi tulemusena mõisteti õigeks Eesti Vabariik.

Kohus otsustas, et sõnavabaduse õigustumatut riivet pole ja Delfi kaebus jäi rahuldamata. 17 kohtunikust oli 15 nii-öelda Delfi vastu ega pidanud portaali kaebust Eesti riigi vastu põhjendatuks. Kaks kohtunikku (Ungari ja Gruusia) olid Delfi poolt ja seitse kirjutasid kohtuotsusesse eriarvamuse, milles nimetati detaile, mis ei ühtinud otsuse üldise seisukohaga.

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk ütles, et Euroopa Inimõiguste Kohtu põhjendused vajavad veel uurimist, aga esmase reaktsioonina arvab ta, et tegu võib olla tagasilöögiga sõnavabadusele.

Rahvusvaheline digitaalseid õigusi kaitsev inimõiguste organisatsioon Access tegi avalduse, milles avaldas muret Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi üle, mis Accessi hinnangul annab hoobi vabale eneseväljendusele veebis.