Siseminister Hanno Pevkur selgitas valitsuse pressikonverentsil, et Euroopa Komisjon tegi eile sisuliselt kaks erinevat ettepanekut.

Esimene ehk ümberasustamise programm hõlmab isikuid, kes on tunnistatud pagulasteks, aga kes ei ole veel Euroopa Liitu jõudnud ja asuvad kolmandate maade riikides näiteks põgenikelaagrites. See programm puudutab ligi 20 000 isikut ja 326 isikut oleks sellest siis Eesti majutada.

Teine programm on relokatsioon ja ümberpaigutamine. See puudutab inimesi, kes on juba näiteks jõudnud Kreekasse, Maltale, Itaaliasse jne ehk EL-i. Selle programmi koha pealt numbrilist ettepanekut Eestile tehtud ei ole, kuid välja on käidud, et Eesti võiks võtta 1,76 protsenti kõigist sellistest põgenikest.

Seda aga, kui palju selliseid inimesi võib üldse Euroopas juba olla, Pevkur öelda ei osanud. Siseministri sõnul räägime kümnetest tuhandetest inimestest, kuid see oleneb, kas sinna kuuluvad vaid näiteks riskiriikitest ehk Süüriast ja Liibüast saabunud. "Siis on number umbes 8000 süürlast ja väiksemas mahus Liibüa kodanikke, kes on EL-i jõudnud," rääkis Pevkur.

Pevkur lisas, et kuna Euroopa Komisjon on ise tegemas mai lõpuni õiguslikku analüüsi ning ka Eesti ametkondadelt ning isegi õiguskantslerilt on palutud nimetatud küsimuses analüüsi, siis teeb valitsus selles küsimuses seisukohavõtu ilmselt mai lõpus. Seejärel minnakse otsusega riigikogu ette ning 16. juunil toimuval siseministrite kohtumisel selguvad ka teiste riikide seisukohad. Programmi toetuseks on lõpuks vaja vähemalt 16 liikmesriigi nõusolekut.

Rääkides rahast, ütles minister, et EL on lubanud kahte tüüpi raha: ümberasustamise programmi raames 50 miljonit eurot ja ümberpaigutamisele 89 miljonit.

"Loomulikult see, et selle olukorra lahendamine, mis on Vahemere piirkonnas, on vältimatu ja surve rändeks on väga suur. Olukord Liibüas ja Süürias on tõsine ja Euroopa Komisjoni ettepanekud puudutavad seda, et aidata neid pagulasi," rääkis Pevkur programmi vajalikkusest.

Samas tuleb siseministri teatel jätkata kõikide varasemate meetmetega ehk näiteks operatsioonidega, vältimaks pagulaste sattumist illegaalsete vedajate kätte ja hoida neid hukkumast.

"EL mõistab, et kvoodi alusel jagamine võib olla vastuoluline. Aga eks me kõik mõistame, et see vabatahtlik-sunniviisiline ettepanek," rääkis Pevkur.