Euroopa Komisjon võib kuulutada Eesti diislikütuse rämpsuks
Viru Keemia Grupi ja Eesti Energia toodetavat autokütust ei tohi isegi Eestis müüa, kui Euroopa kliimadirektoraadil õnnestub kehtestada n-ö lambist võetud suhtarvul põhinev keskkonnapiirang. Õlikuningateks pürgivad Eesti keemiatööstusettevõtted peavad sellise asjade käigu korral iseseisvalt turul kaasa rääkimise asemel leppima rahvusvaheliste suurfirmade vastutulelikkusega.
„Meie poolt läheb tootmine käima, kuid kaotame väga palju raha, kui ei pääse oma diislikütusega vabalt turule, ja müügiskeem muutub kulukaks,” ütles Viru Keemia Grupi VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa.
Kiviõli Keemiatööstuse ja Alexela tanklaketi osanik Heiti Hääl seevastu polnud kuigi optimistlik. „Arvestades põlevkiviõli rafineerimise projektide arengufaase, ei kavatse keegi kindlasti rajada tehast, mille toodangu müük oleks keeruline või majanduslikult ebaefektiivne,” tõdes Hääl.
Võitleb nagu lõvi
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt võitleb Brüsselis nagu lõvi, et päästa Eesti diislikütus autokütustele kavandatavate piirangute alt. „Komisjonile on ette antud ühe Kanada teadlase esitatud suhtarv, mis näitab põlevkivist toodetud diislikütust ligi poole võrra rohkem CO2 sisaldavana kui naftast toodetud autokütus,” rääkis Münt. „Selle suhtarvu paikapidavuse kohta pole esitatud mitte mingisuguseid analüüse või tõestusmaterjale. Komisjon klammerdub sellegipoolest suhtarvu külge, sest Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks vähendada 2020. aastaks autokütuste CO2 sisaldust kuue protsendi võrra.”
Eesti kütusetootjad pääseksid läbikukkumisest, kui Mündil õnnestuks põlevkivi kui mittetraditsiooniline energiaallikas direktiivi rakendusmääruses naftatoodetest eraldi seisva rea peale kirjutada.
CO2 suhtarvu tahetakse kasutusele võtta selleks, et sundida autokütuste tootjaid sellesse biokütust lisama. Kui tavalise diislikütuse puhul peetakse CO2 sisalduseks eelnõu alusel kokkuleppeliselt 89 grammi millidžauli kohta, siis põlevkividiislikütuse puhul 133 g/mJ. „Sellise arvestuse järgi peaks põlevkividiislisse lisama nii palju biokütust, et toote kvaliteet käib alla,” selgitas Münt.
Samal ajal kui põlevkivi puhul näidatakse suhtarvu määrates tulemust võimalikult suurena, ei võeta Mündi kinnitusel naftatootmise puhul arvesse isegi jääkgaaside põlemisel tekkinud CO2 väärtust.
Juba paar aastat tagasi kehtestatud kütuse kvaliteedi direktiivi rakendusakti tegemine anti ametnike komisjonile, kes peab töö valmis saama 2012. aasta lõpuks.
Eesti Energiast kinnitati, et ettevõte on teadlik Euroopa Komisjoni kavast lisada kütuste kvaliteedi direktiivi ka kliimamuutustega seotud teemad, kuid selle mõjusid ei osanud suurimat õlitööstust rajav energiafirma selgitada.
Viru Keemia Grupp ja Eesti Energia plaanivad 2016. aastal hakata valmistama põlevkiviõlist kvaliteetset diislikütust. Eestis tarbitakse aastas ligi 600 000 tonni diislikütust, tootmisvõimsus oleks ligi 1,6 miljoni tonni.
VKG 250 miljonit eurot maksev rafineerimistehas hakkab tööd andma sajale tootmises töötavale inimesele ja ligi 500-le tugiteenuste osutajale.
Kavandatavaks töötlemisvõimsuseks kujuneb aastas 700 000 tonni põlevkiviõli või masuuti, millest toodetakse kuni 400 000 tonni Euro 5 normidele vastavat diislikütust. Tootmisest tekib 300 000 tonni bensiini toorainet, mis kavatsetakse eksportida lähipiirkonna bensiinitootjatele.
Tehase tasuvus on arvestatud 470 000-tonnise toorainekoguse puhul, mis ühtib kontserni poolt selleks ajaks kavandatava põlevkiviõli tootmise mahuga.
Eesti Energia kavatseb käivitada 1,2 miljoni tonnise aastatoodanguga rafineerimistehase Auveres.
Paarisaja tuhande tonni suuruse tootmismahuga diislikütuse tootmisüksuse avamisest on rääkinud ka Kiviõli Keemiatööstuse juhid, kuid omandivaidlused on piduri peale tõmmanud.
Ida-Virumaale rajatavad diislikütusetehased tõstavad Eesti nn õliriikide sekka.
Põlevkivist toodetavat diislikütust hakatakse müüma sama hinnaga nagu naftast toodetut. Kui 1970-ndate alguses maksis toornafta vaid mõned dollarid barrelilt ja 1980–1990-ndatel jäi alla 20 dollari taset, siis kümmekond aastat tagasi algas kallinemine. Majanduskriis tõi musta kulla hinna 2008. aasta detsembris järsult tagasi 42 dollari juurde, kuid eelmise aasta veebruaris ületas nafta hind juba püsivalt 100 dollari piiri, mille kõikumist oleme võinud täheldada viimastel kuudel.
Kui varasematel kümnenditel tõi maailma juhtivate majanduste sisemajanduse kogutoodangu kasv kaasa nafta mõningase kallinemise, siis viimane finantskriis näib seda loogikat muutvat.Buum kiskus nafta hinna üles, kuid SKT miinusesse langemine ei viinud kütuse hinda samavõrra alla.
Majanduse soojenemine aga hakkas taas nafta hinda kergitama.
Ehkki juhtivate majanduste SKT kasv jääb buumiaegsele oluliselt alla, purjetab nafta hind kõige paremas pärituules.
2012- 103,14
2011- 116,46
2010- 74,74
2009- 64,92
2008- 133,9
2007- 77,2
Allikas: indexmundi.com
