Komisjon kutsus uusliikmete poliitilisi liidreid muutma huvi suurendamist EL-i demokraatia vastu oma peamiseks prioriteediks.

“Käesolevad valimised tõid esile tõsise osalusprobleemi paljudes 1. mail Euroopa Liiduga ühinenud riikides,” ütles komisjoni pressiesindaja Reijo Kemppinen. “Uute liikmesmaade osalustase on kaugel rahuldavast.”

Euroopa Liidu keskmine valimisaktiivsus eurovalimistel oli 45,3 protsenti, see on madalaim näitaja alates otseste eurovalimiste algusest 1979. aastal.

15 vanas liikmesriigis oli keskmine valimisosalus 49 protsenti (1999. aastal 49,8 protsenti), kümnes uues liikmesriigis käis hääletamas keskmiselt 26,4 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Komisjon märkis, et uusliikmete seas olid erandiks kõrge valimisaktiivsusega Malta ja Küpros, ka Leedus ja Lätis oli osalus rahuldav.

Eestis käis Euroopa Parlamenti valimas 233 450 inimest, see on 26,7 protsenti valimisnimekirjadesse kantud 874 402 Eesti kodanikust.

Läti laupäevastel valimistel osales 41 protsenti, Leedus 39,43 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.