Euroopa Komisjon ootab riikidelt pagulaste vastuvõtmisel kiiremat tegutsemist: praegune tempo jääb ootustele alla
„Rände haldamise parandamiseks peame jätkama tervikliku lähenemise rakendamist nii ümberpaigutamise, ümberasustamise, Euroopa piiri- ja rannikuvalve täieliku tegevusvalmiduse tagamise kui ka Türgiga tehtava koostöö alal. Kõikide nende meetmete keskmes on solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõte, mis kehtib kõikide liikmesriikide suhtes. Euroopa Ülemkogu pakub võimalust vaadata läbi seni tehtu ja selgitada välja, kuidas täita viivitamata meie ühiseid otsuseid ja kohustusi,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans.
Kuigi veebruar oli 1940 ümberpaigutamisega rekordiline kuu, jääb ümberpaigutamiste tempo siiski allapoole ootusi ja igakuiseid sihtmärke, milleks Euroopa Ülemkogu on Kreeka puhul määranud vähemalt 3000 ümberpaigutamist iga kuu ja Itaalia puhul vähemalt 1500 ümberpaigutamist iga kuu. Siiani on toimunud 13 546 ümberpaigutamist, millest 3936 Itaaliast ja 9610 Kreekast.
Praegune tempo ei võimalda paigutada ümber kõiki Kreekas ja Itaalias viibivaid seaduspärast õigust omavaid taotlejaid 2017. aasta septembriks. Samas oleks see teostatav. Siiani on ainult kaks liikmesriiki (Malta ja Soome) täitnud oma kohustusi nii Itaalia kui ka Kreeka puhul. Mõned liikmesriigid (Ungari, Austria ja Poola) keelduvad endiselt kavas osalemast ja teised osalevad väga piiratud ulatuses (Tšehhi vabariik, Bulgaaria, Horvaatia ja Slovakkia).
Seevastu ümberasustamisel saavutatud edu on endiselt paljulubav. Liikmesriigid on ELi ümberasustamiskava kohasest 22 504 isikust juba 14 422 isikule pakkunud turvalisi ja seaduslikke võimalusi ümber asumiseks. Nende hulka kuulub ka 3565 süürlast ELi-Türgi kokkuleppe alusel. Eesti, Soome, Iirimaa, Holland, Rootsi, Ühendkuningriik ning kavaga ühinenud Šveits, Liechtenstein ja Island on oma kohustused juba täitnud.
Riike toetatakse 213 miljoni euroga
Täiendavate ümberasustamisoperatsioonide ettevalmistamine on liikmesriikides hästi edenenud ja üles on näidatud kavatsust võtta riiklike kavade alusel Türgist vastu veel 34 000 süürlast. Selle tulemusel on komisjon vaadanud läbi asjaomaste liikmesriikide rahastamisprogrammid, et pakkuda neile ümberasustamiseks 213 miljoni euro ulatuses rahalist toetust.
Peaaegu aasta pärast ELi-Türgi 18. märtsi avalduse rakendamise algust on sellega keerulistest oludest hoolimata endiselt käegakatsutavaid tulemusi saavutatud. Iga päev Türgist Kreeka saartele saabunute arv on vähenenud 2015. aasta oktoobrist 10 000 inimeselt päevas 43 inimesele päevas. Egeuse merel hukkunute arv on alates kokkuleppe jõustumisest märkimisväärselt vähenenud.
Tagasisaatmisoperatsioone on jätkatud ning avalduse jõustumisest on 1487 isikut tagasi saadetud. Siiski on Kreekast Türki tagasi saadetuid endiselt vähem kui saabunuid ja see on tekitanud Kreeka saartele lisasurvet.
Puudujäägid tuleks korvata kuu lõpuks
Viis kuud pärast Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti käivitamist on endiselt tarvis ühisinvesteeringuid ja tegutsemist, et tagada esimesel võimalusel selle täielik tegevusvalmidus. See on koht, kus liikmesriigid saavad näidata, kuidas nad tegelikkuses vastutust jagavad ja solidaarsust üles näitavad. Amet toetab liikmesriike ELi välispiiri eri lõikudes umbes 1350 piirivalvuriga, täiendades nii liikmesriikide rohkem kui 100 000 piirivalvurit.
Liikmesriikide suuremahulistest värbamistest ja panustest olenemata jääb praegustes operatsioonides siiski vajaka nii inimressurssidest kui ka tehnilistest vahenditest. Liikmesriigid peaksid need puudujäägid korvama märtsi lõpuks, et amet saaks pakkuda liikmesriikidele välispiiridel vajalikku tuge.
Lisaks eespool nimetatud eduaruannetele esitas Euroopa Komisjon täna ELi uuendatud tagasisaatmisalase tegevuskava ning soovitused liikmesriikidele tagasisaatmismenetluste täiustamiseks. Samuti avaldas komisjon kolmanda aruande konkreetsete päritolu- ja transiidiriikidega sõlmitud partnerlusraamistiku raames tehtud edusammudest ning tutvustas esimesi samme Vahemere keskosa rändeteega seotud meetmete rakendamiseks.
